А -на-ј- -а-----а --з---дниц-.
А о__ ј_ н_______ р___________
А о-а ј- н-п-с-л- р-з-л-д-и-у-
------------------------------
А она је написала разгледницу. 0 p-sa-ip_____p-s-t-------pisati
А--н--ј- ч--а-а-к--гу.
А о__ ј_ ч_____ к_____
А о-а ј- ч-т-л- к-и-у-
----------------------
А она је читала књигу. 0 O---e-nap--a--pismo.O_ j_ n______ p_____O- j- n-p-s-o p-s-o---------------------On je napisao pismo.
О--ј- б-- н-в-ра---али-је-она-била-верн-.
О_ ј_ б__ н_______ а__ ј_ о__ б___ в_____
О- ј- б-о н-в-р-н- а-и ј- о-а б-л- в-р-а-
-----------------------------------------
Он је био неверан, али је она била верна. 0 A--n--je -api---a----gl-dni-u.A o__ j_ n_______ r___________A o-a j- n-p-s-l- r-z-l-d-i-u-------------------------------A ona je napisala razglednicu.
О- ј- -ио л-њ, а------о-а б-л--в-една.
О_ ј_ б__ л___ а__ ј_ о__ б___ в______
О- ј- б-о л-њ- а-и ј- о-а б-л- в-е-н-.
--------------------------------------
Он је био лењ, али је она била вредна. 0 A o-- ---na---a-- -az---d--c-.A o__ j_ n_______ r___________A o-a j- n-p-s-l- r-z-l-d-i-u-------------------------------A ona je napisala razglednicu.
Он -е --- -ир--аш--,-а-------н- би-а--о-а-а.
О_ ј_ б__ с_________ а__ ј_ о__ б___ б______
О- ј- б-о с-р-м-ш-н- а-и ј- о-а б-л- б-г-т-.
--------------------------------------------
Он је био сиромашан, али је она била богата. 0 čita-ič_____č-t-t-------čitati
Он -ије-био-с------ч-н--в-- -н-ип-ти---.
О_ н___ б__ с__________ в__ а___________
О- н-ј- б-о с-м-а-и-а-, в-ћ а-т-п-т-ч-н-
----------------------------------------
Он није био симпатичан, већ антипатичан. 0 A --a-j---it-l- ---igu.A o__ j_ č_____ k______A o-a j- č-t-l- k-j-g-.-----------------------A ona je čitala knjigu.
Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema.
Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad.
Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda.
Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha.
Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada.
Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad!
Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu.
Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima.
Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme.
Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi.
Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi.
Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed.
Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus.
Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik!
Kuid õppimine peaks alati olema lõbus.
Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib.
Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik.
Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida.
Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid.
Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida.
Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama.
Kooliteed alustades laste keel muutub.
Siis õpivad nad uue kõnekeele.
Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib.
Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks.
Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks.
Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu.
Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...