Vestmik

et Minevik 1   »   sr Прошлост 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [осамдесет и један]

81 [osamdeset i jedan]

Прошлост 1

Prošlost 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
kirjutama п-са-и п_____ п-с-т- ------ писати 0
P-ošl--- 1 P_______ 1 P-o-l-s- 1 ---------- Prošlost 1
Ta kirjutas kirja. Он--е --пи-а- пис--. О_ ј_ н______ п_____ О- ј- н-п-с-о п-с-о- -------------------- Он је написао писмо. 0
P--šlo---1 P_______ 1 P-o-l-s- 1 ---------- Prošlost 1
Ja tema kirjutas kaardi. А--на-је-на-ис--- --зглед-и--. А о__ ј_ н_______ р___________ А о-а ј- н-п-с-л- р-з-л-д-и-у- ------------------------------ А она је написала разгледницу. 0
p-sati p_____ p-s-t- ------ pisati
lugema чит--и ч_____ ч-т-т- ------ читати 0
p--a-i p_____ p-s-t- ------ pisati
Ta luges ajakirja. О--ј- -и-ао-----тров--и-часоп-с. О_ ј_ ч____ и__________ ч_______ О- ј- ч-т-о и-у-т-о-а-и ч-с-п-с- -------------------------------- Он је читао илустровани часопис. 0
pi--ti p_____ p-s-t- ------ pisati
Ja ta luges raamatut. А он- је-чи-ал--књи--. А о__ ј_ ч_____ к_____ А о-а ј- ч-т-л- к-и-у- ---------------------- А она је читала књигу. 0
On j--na---a--pi-m-. O_ j_ n______ p_____ O- j- n-p-s-o p-s-o- -------------------- On je napisao pismo.
võtma у-ети у____ у-е-и ----- узети 0
On j----p-s---p---o. O_ j_ n______ p_____ O- j- n-p-s-o p-s-o- -------------------- On je napisao pismo.
Ta võttis sigareti. Он-ј--узе---и-арет-. О_ ј_ у___ ц________ О- ј- у-е- ц-г-р-т-. -------------------- Он је узео цигарету. 0
On -e----is-- -i---. O_ j_ n______ p_____ O- j- n-p-s-o p-s-o- -------------------- On je napisao pismo.
Ta võttis tüki šokolaadi. О-- ј- -з----к--а- -о-о-а-е. О__ ј_ у____ к____ ч________ О-а ј- у-е-а к-м-д ч-к-л-д-. ---------------------------- Она је узела комад чоколаде. 0
A--na-j- --p-sa-- raz-----icu. A o__ j_ n_______ r___________ A o-a j- n-p-s-l- r-z-l-d-i-u- ------------------------------ A ona je napisala razglednicu.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Он-ј- б-- -----а-- али -- о---била в--на. О_ ј_ б__ н_______ а__ ј_ о__ б___ в_____ О- ј- б-о н-в-р-н- а-и ј- о-а б-л- в-р-а- ----------------------------------------- Он је био неверан, али је она била верна. 0
A on- -e n--i--l-----g-----c-. A o__ j_ n_______ r___________ A o-a j- n-p-s-l- r-z-l-d-i-u- ------------------------------ A ona je napisala razglednicu.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. О---е-био --њ, -----е--------а в-е-на. О_ ј_ б__ л___ а__ ј_ о__ б___ в______ О- ј- б-о л-њ- а-и ј- о-а б-л- в-е-н-. -------------------------------------- Он је био лењ, али је она била вредна. 0
A ------ n-pi-a-- raz--ed----. A o__ j_ n_______ r___________ A o-a j- n-p-s-l- r-z-l-d-i-u- ------------------------------ A ona je napisala razglednicu.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Он-ј----о -иро---а----ли-ј---н- б--а б-г--а. О_ ј_ б__ с_________ а__ ј_ о__ б___ б______ О- ј- б-о с-р-м-ш-н- а-и ј- о-а б-л- б-г-т-. -------------------------------------------- Он је био сиромашан, али је она била богата. 0
či--ti č_____ č-t-t- ------ čitati
Tal ei olnud raha vaid võlad. Он --ј- има----в-а--ве- -у-о--. О_ н___ и___ н_____ в__ д______ О- н-ј- и-а- н-в-а- в-ћ д-г-в-. ------------------------------- Он није имао новца, већ дуговe. 0
č---ti č_____ č-t-t- ------ čitati
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. О- -и-е и--- среће,--е- -ех. О_ н___ и___ с_____ в__ п___ О- н-ј- и-а- с-е-е- в-ћ п-х- ---------------------------- Он није имао среће, већ пех. 0
č--ati č_____ č-t-t- ------ čitati
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. О--н-је-им-- ус--х,--е--н-у----. О_ н___ и___ у_____ в__ н_______ О- н-ј- и-а- у-п-х- в-ћ н-у-п-х- -------------------------------- Он није имао успех, већ неуспех. 0
O- je--i-a- --u-trov-ni č-s-pis. O_ j_ č____ i__________ č_______ O- j- č-t-o i-u-t-o-a-i č-s-p-s- -------------------------------- On je čitao ilustrovani časopis.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Он -----б-- з-дово--н,-ве- -ез-д--ољ--. О_ н___ б__ з_________ в__ н___________ О- н-ј- б-о з-д-в-љ-н- в-ћ н-з-д-в-љ-н- --------------------------------------- Он није био задовољан, већ незадовољан. 0
On j----ta- il--t-ov-n- ča-o-is. O_ j_ č____ i__________ č_______ O- j- č-t-o i-u-t-o-a-i č-s-p-s- -------------------------------- On je čitao ilustrovani časopis.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Он н-----и--с-ећан,-већ--есре-а-. О_ н___ б__ с______ в__ н________ О- н-ј- б-о с-е-а-, в-ћ н-с-е-а-. --------------------------------- Он није био срећан, већ несрећан. 0
On j- -it-- -l-s-r-va-- ---o-is. O_ j_ č____ i__________ č_______ O- j- č-t-o i-u-t-o-a-i č-s-p-s- -------------------------------- On je čitao ilustrovani časopis.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. О- --ј---ио--им------н, -ећ-а--ип-т---н. О_ н___ б__ с__________ в__ а___________ О- н-ј- б-о с-м-а-и-а-, в-ћ а-т-п-т-ч-н- ---------------------------------------- Он није био симпатичан, већ антипатичан. 0
A---a -e-či-al- knj---. A o__ j_ č_____ k______ A o-a j- č-t-l- k-j-g-. ----------------------- A ona je čitala knjigu.

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...