Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   sr Годишња доба и време

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [шеснаест]

16 [šesnaest]

Годишња доба и време

Godišnja doba i vreme

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Need on aastaajad: О-о -- год-ш-- до--: О__ с_ г______ д____ О-о с- г-д-ш-а д-б-: -------------------- Ово су годишња доба: 0
G---š--a d--a i--re-e G_______ d___ i v____ G-d-š-j- d-b- i v-e-e --------------------- Godišnja doba i vreme
Kevad, suvi, П--ле----ле-о, П_______ л____ П-о-е-е- л-т-, -------------- Пролеће, лето, 0
Godi-n----o---i -r-me G_______ d___ i v____ G-d-š-j- d-b- i v-e-e --------------------- Godišnja doba i vreme
sügis ja talv. j-с-н и -и-а. j____ и з____ j-с-н и з-м-. ------------- jесен и зима. 0
O-o -u-g-d--nja-----: O__ s_ g_______ d____ O-o s- g-d-š-j- d-b-: --------------------- Ovo su godišnja doba:
Suvi on kuum. Л--о--е вр-ћ-. Л___ ј_ в_____ Л-т- ј- в-у-е- -------------- Лето је вруће. 0
Ovo-s- -odiš--a -oba: O__ s_ g_______ d____ O-o s- g-d-š-j- d-b-: --------------------- Ovo su godišnja doba:
Suvel paistab päike. Л-т- с-ја с---е. Л___ с___ с_____ Л-т- с-ј- с-н-е- ---------------- Лети сија сунце. 0
Ovo--- g-d---ja---ba: O__ s_ g_______ d____ O-o s- g-d-š-j- d-b-: --------------------- Ovo su godišnja doba:
Suvel käime hea meelega jalutamas. Лети--а-о ---м- шет-ти. Л___ р___ и____ ш______ Л-т- р-д- и-е-о ш-т-т-. ----------------------- Лети радо идемо шетати. 0
P-o----e--let-, P_______ l____ P-o-e-́-, l-t-, --------------- Proleće, leto,
Talv on külm. З-м- ј- х-а--а. З___ ј_ х______ З-м- ј- х-а-н-. --------------- Зима је хладна. 0
P--l--́e- l--o, P_______ l____ P-o-e-́-, l-t-, --------------- Proleće, leto,
Talvel sajab lund või vihma. Зи-- -а-а с-е--и-и -иш-. З___ п___ с___ и__ к____ З-м- п-д- с-е- и-и к-ш-. ------------------------ Зими пада снег или киша. 0
Pr--e---, l-t-, P_______ l____ P-o-e-́-, l-t-, --------------- Proleće, leto,
Talvel oleme hea meelega kodus. Зим--р----о---ј----ко- -у-е. З___ р___ о_______ к__ к____ З-м- р-д- о-т-ј-м- к-д к-ћ-. ---------------------------- Зими радо остајемо код куће. 0
j---n - z-ma. j____ i z____ j-s-n i z-m-. ------------- jesen i zima.
On külm. Хл-дн--је. Х_____ ј__ Х-а-н- ј-. ---------- Хладно је. 0
je-e-------a. j____ i z____ j-s-n i z-m-. ------------- jesen i zima.
Sajab vihma. П-д--киш-. П___ к____ П-д- к-ш-. ---------- Пада киша. 0
j-s-- i ----. j____ i z____ j-s-n i z-m-. ------------- jesen i zima.
On tuuline. Ве-р-вито---. В________ ј__ В-т-о-и-о ј-. ------------- Ветровито је. 0
Le-o-je v--c-e. L___ j_ v_____ L-t- j- v-u-́-. --------------- Leto je vruće.
On soe. Т-п-о---. Т____ ј__ Т-п-о ј-. --------- Топло је. 0
Le----- vru---. L___ j_ v_____ L-t- j- v-u-́-. --------------- Leto je vruće.
On päikesepaisteline. Су-ч--о је. С______ ј__ С-н-а-о ј-. ----------- Сунчано је. 0
L-t- j- --u-́e. L___ j_ v_____ L-t- j- v-u-́-. --------------- Leto je vruće.
On selge. В-д-о-је. В____ ј__ В-д-о ј-. --------- Ведро је. 0
Le-i-sij- ----e. L___ s___ s_____ L-t- s-j- s-n-e- ---------------- Leti sija sunce.
Kuidas on ilm täna? Как-о је--реме-да-а-? К____ ј_ в____ д_____ К-к-о ј- в-е-е д-н-с- --------------------- Какво је време данас? 0
Le-- sija -un-e. L___ s___ s_____ L-t- s-j- s-n-e- ---------------- Leti sija sunce.
Täna on külm. Д--ас -е х-а-но. Д____ ј_ х______ Д-н-с ј- х-а-н-. ---------------- Данас је хладно. 0
Le-i -ija-s-n-e. L___ s___ s_____ L-t- s-j- s-n-e- ---------------- Leti sija sunce.
Täna on soe. Д---с----т-п-о. Д____ ј_ т_____ Д-н-с ј- т-п-о- --------------- Данас је топло. 0
L-t- ---o-idemo š--a--. L___ r___ i____ š______ L-t- r-d- i-e-o š-t-t-. ----------------------- Leti rado idemo šetati.

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...