Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   ti እዋናት-ዓመትን ኩነታት ኣየርን

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [ዓሰርተሽዱሽተ]

16 [‘aseriteshidushite]

እዋናት-ዓመትን ኩነታት ኣየርን

iwanati-‘ametini kunetati ayerini

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
Need on aastaajad: እዚ----ም እዋ-ት-ዓ-- --ም፥ እ______ እ_______ እ___ እ-ኦ-’-ም እ-ና---መ- እ-ም- --------------------- እዚኦም’ቶም እዋናት-ዓመት እዮም፥ 0
i-ana---‘ameti-i----e--t--ay-rini i_______________ k_______ a______ i-a-a-i-‘-m-t-n- k-n-t-t- a-e-i-i --------------------------------- iwanati-‘ametini kunetati ayerini
Kevad, suvi, ጽድ-፣ ሃጋይ ጽ___ ሃ__ ጽ-ያ- ሃ-ይ -------- ጽድያ፣ ሃጋይ 0
i---a----am--in- k---ta-- -y-r-ni i_______________ k_______ a______ i-a-a-i-‘-m-t-n- k-n-t-t- a-e-i-i --------------------------------- iwanati-‘ametini kunetati ayerini
sügis ja talv. ከ-ዒ- ----ን። ከ___ ክ_____ ከ-ዒ- ክ-ም-ን- ----------- ከውዒን ክረምትን። 0
i---o-i--omi iwana----am--i-i-om-፥ i___________ i_____________ i_____ i-ī-o-i-t-m- i-a-a-i-‘-m-t- i-o-i- ---------------------------------- izī’omi’tomi iwanati-‘ameti iyomi፥
Suvi on kuum. ሓ-ይ ------። ሓ__ ሃ__ እ__ ሓ-ይ ሃ-ር እ-። ----------- ሓጋይ ሃሩር እዩ። 0
i--’om--t----i-an--i---m--i--y--i፥ i___________ i_____________ i_____ i-ī-o-i-t-m- i-a-a-i-‘-m-t- i-o-i- ---------------------------------- izī’omi’tomi iwanati-‘ameti iyomi፥
Suvel paistab päike. ኣብ --ይ ጸ-ይ----ቕ --። ኣ_ ሓ__ ጸ__ ት___ እ__ ኣ- ሓ-ይ ጸ-ይ ት-ር- እ-። ------------------- ኣብ ሓጋይ ጸሓይ ትበርቕ እያ። 0
izī-o-i’to-i ----at--‘-m-ti i----፥ i___________ i_____________ i_____ i-ī-o-i-t-m- i-a-a-i-‘-m-t- i-o-i- ---------------------------------- izī’omi’tomi iwanati-‘ameti iyomi፥
Suvel käime hea meelega jalutamas. ኣ---ጋ- -ነ-ውር ደ- ይ-ለና። ኣ_ ሓ__ ከ____ ደ_ ይ____ ኣ- ሓ-ይ ከ-ዛ-ር ደ- ይ-ለ-። --------------------- ኣብ ሓጋይ ከነዛውር ደስ ይብለና። 0
t--idi--፣ h-ga-i t________ h_____ t-’-d-y-፣ h-g-y- ---------------- ts’idiya፣ hagayi
Talv on külm. ክ--- ----ዩ። ክ___ ቁ_ እ__ ክ-ም- ቁ- እ-። ----------- ክረምቲ ቁሪ እዩ። 0
ts’i-i-a- h----i t________ h_____ t-’-d-y-፣ h-g-y- ---------------- ts’idiya፣ hagayi
Talvel sajab lund või vihma. ኣ--ክረምቲ--ርጪ -- ማ----ርም--ዩ። ኣ_ ክ___ ው__ ወ_ ማ_ ይ___ እ__ ኣ- ክ-ም- ው-ጪ ወ- ማ- ይ-ር- እ-። -------------------------- ኣብ ክረምቲ ውርጪ ወይ ማይ ይሃርም እዩ። 0
t--idi-a፣ -aga-i t________ h_____ t-’-d-y-፣ h-g-y- ---------------- ts’idiya፣ hagayi
Talvel oleme hea meelega kodus. ኣብ ክረም--ኣ--ገ- -ት-ፍ ደ- --ለና። ኣ_ ክ___ ኣ_ ገ_ ም___ ደ_ ይ____ ኣ- ክ-ም- ኣ- ገ- ም-ራ- ደ- ይ-ለ-። --------------------------- ኣብ ክረምቲ ኣብ ገዛ ምትራፍ ደስ ይብለና። 0
k-w---n---ire-i-i--። k_______ k__________ k-w-‘-n- k-r-m-t-n-። -------------------- kewi‘īni kiremitini።
On külm. ቁ- ኣ-። ቁ_ ኣ__ ቁ- ኣ-። ------ ቁሪ ኣሎ። 0
kewi---- k---mi-ini። k_______ k__________ k-w-‘-n- k-r-m-t-n-። -------------------- kewi‘īni kiremitini።
Sajab vihma. ማ- ---ም -ሎ። ማ_ ይ___ ኣ__ ማ- ይ-ር- ኣ-። ----------- ማይ ይሃርም ኣሎ። 0
ke---ī-- k--em--i--። k_______ k__________ k-w-‘-n- k-r-m-t-n-። -------------------- kewi‘īni kiremitini።
On tuuline. ንፋስ-ኣሎ። ን__ ኣ__ ን-ስ ኣ-። ------- ንፋስ ኣሎ። 0
h--g--- --ru-- iy-። ḥ_____ h_____ i___ h-a-a-i h-r-r- i-u- ------------------- ḥagayi haruri iyu።
On soe. ሃ-ር ኣ-። ሃ__ ኣ__ ሃ-ር ኣ-። ------- ሃሩር ኣሎ። 0
h-a---- haru-- ---። ḥ_____ h_____ i___ h-a-a-i h-r-r- i-u- ------------------- ḥagayi haruri iyu።
On päikesepaisteline. ጸሓይ --። ጸ__ ኣ__ ጸ-ይ ኣ-። ------- ጸሓይ ኣላ። 0
h-a-ay-----u-- ---። ḥ_____ h_____ i___ h-a-a-i h-r-r- i-u- ------------------- ḥagayi haruri iyu።
On selge. ደ--ታት---ው። ደ____ ኣ___ ደ-ና-ት ኣ-ው- ---------- ደበናታት ኣለው። 0
ab----a-a-i-t---h--y--t--erik----iya። a__ ḥ_____ t_______ t________ i___ a-i h-a-a-i t-’-h-a-i t-b-r-k-’- i-a- ------------------------------------- abi ḥagayi ts’eḥayi tiberiḵ’i iya።
Kuidas on ilm täna? ሎሚ-ኩ-ታት-ኣ-ር ከመይ---? ሎ_ ኩ___ ኣ__ ከ__ ድ__ ሎ- ኩ-ታ- ኣ-ር ከ-ይ ድ-? ------------------- ሎሚ ኩነታት ኣየር ከመይ ድዩ? 0
ab- -̣ag--- t-’eh---- ti--riḵ’i iya። a__ ḥ_____ t_______ t________ i___ a-i h-a-a-i t-’-h-a-i t-b-r-k-’- i-a- ------------------------------------- abi ḥagayi ts’eḥayi tiberiḵ’i iya።
Täna on külm. ሎሚ-ቁ- --። ሎ_ ቁ_ ኣ__ ሎ- ቁ- ኣ-። --------- ሎሚ ቁሪ ኣሎ። 0
abi -̣a--yi-t--eh-a-- t-b-rik-’---y-። a__ ḥ_____ t_______ t________ i___ a-i h-a-a-i t-’-h-a-i t-b-r-k-’- i-a- ------------------------------------- abi ḥagayi ts’eḥayi tiberiḵ’i iya።
Täna on soe. ሎ- ሃሩ- --። ሎ_ ሃ__ ኣ__ ሎ- ሃ-ር ኣ-። ---------- ሎሚ ሃሩር ኣሎ። 0
a----̣a---i -en-z-w--i-de-i-yib--e-a። a__ ḥ_____ k_________ d___ y________ a-i h-a-a-i k-n-z-w-r- d-s- y-b-l-n-። ------------------------------------- abi ḥagayi kenezawiri desi yibilena።

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tigrinja (1-100) MP3 tigrinja (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...