Vestmik

et Perekond   »   ti ቤተሰብ

2 [kaks]

Perekond

Perekond

2 [ክልተ]

2 [kilite]

ቤተሰብ

bētesebi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
vanaisa እቲ-ኣቦሓጎ እ_ ኣ___ እ- ኣ-ሓ- ------- እቲ ኣቦሓጎ 0
bētes-bi b_______ b-t-s-b- -------- bētesebi
vanaema ዓባ-፣ ኣ-ይ-ዓባይ ዓ___ ኣ__ ዓ__ ዓ-ይ- ኣ-ይ ዓ-ይ ------------ ዓባይ፣ ኣደይ ዓባይ 0
b------i b_______ b-t-s-b- -------- bētesebi
tema ja tema ን-ን-ን-ን ን__ ን__ ን-ን ን-ን ------- ንሱን ንሳን 0
i-- a-oh-a-o i__ a______ i-ī a-o-̣-g- ------------ itī aboḥago
isa እቲ--ቦ እ_ ኣ_ እ- ኣ- ----- እቲ ኣቦ 0
i-- a--ḥ--o i__ a______ i-ī a-o-̣-g- ------------ itī aboḥago
ema እ---ደ እ_ ኣ_ እ- ኣ- ----- እታ ኣደ 0
i-ī-ab--̣-go i__ a______ i-ī a-o-̣-g- ------------ itī aboḥago
tema ja tema ን-----ን ን__ ን__ ን-ን ን-ን ------- ንሱን ንሳን 0
‘abayi፣ --e-i--ab-yi ‘______ a____ ‘_____ ‘-b-y-፣ a-e-i ‘-b-y- -------------------- ‘abayi፣ adeyi ‘abayi
poeg እቲ-ው----ዲ እ_ ው_____ እ- ው-ድ-ወ- --------- እቲ ውሉድ/ወዲ 0
‘ab--i፣ a-e---‘a---i ‘______ a____ ‘_____ ‘-b-y-፣ a-e-i ‘-b-y- -------------------- ‘abayi፣ adeyi ‘abayi
tütar እታ-ውላድ--ል እ_ ው_____ እ- ው-ድ-ጓ- --------- እታ ውላድ/ጓል 0
‘-b-yi፣ ad--i ‘ab--i ‘______ a____ ‘_____ ‘-b-y-፣ a-e-i ‘-b-y- -------------------- ‘abayi፣ adeyi ‘abayi
tema ja tema ንሱን-ን-ን ን__ ን__ ን-ን ን-ን ------- ንሱን ንሳን 0
n-su-- -is-ni n_____ n_____ n-s-n- n-s-n- ------------- nisuni nisani
vend እ- ሓው እ_ ሓ_ እ- ሓ- ----- እቲ ሓው 0
nisu---n-sa-i n_____ n_____ n-s-n- n-s-n- ------------- nisuni nisani
õde እታ-ሓ-ቲ እ_ ሓ__ እ- ሓ-ቲ ------ እታ ሓፍቲ 0
n---n--n--a-i n_____ n_____ n-s-n- n-s-n- ------------- nisuni nisani
tema ja tema ን-- ንሳን ን__ ን__ ን-ን ን-ን ------- ንሱን ንሳን 0
i-ī -bo i__ a__ i-ī a-o ------- itī abo
onu እ--ኣኮ እ_ ኣ_ እ- ኣ- ----- እቲ ኣኮ 0
it--a-o i__ a__ i-ī a-o ------- itī abo
tädi እ- ሓ-ኖ እ_ ሓ__ እ- ሓ-ኖ ------ እታ ሓትኖ 0
i-ī--bo i__ a__ i-ī a-o ------- itī abo
tema ja tema ን-ን -ሳን ን__ ን__ ን-ን ን-ን ------- ንሱን ንሳን 0
it--a-e i__ a__ i-a a-e ------- ita ade
Me oleme perekond. ን-- -ን---ድራ-ት-ኢና። ን__ ሓ__ ስ____ ኢ__ ን-ና ሓ-ቲ ስ-ራ-ት ኢ-። ----------------- ንሕና ሓንቲ ስድራቤት ኢና። 0
i-- ade i__ a__ i-a a-e ------- ita ade
Perekond ei ole väike. እ- --ራቤት--እሽቶ ኣይኮነ--። እ_ ስ____ ን___ ኣ______ እ- ስ-ራ-ት ን-ሽ- ኣ-ኮ-ት-። --------------------- እታ ስድራቤት ንእሽቶ ኣይኮነትን። 0
i-a -de i__ a__ i-a a-e ------- ita ade
Perekond on suur. እ--ስድ-ቤት-ዓባይ--ያ። እ_ ስ____ ዓ__ እ__ እ- ስ-ራ-ት ዓ-ይ እ-። ---------------- እታ ስድራቤት ዓባይ እያ። 0
n-su-- nisani n_____ n_____ n-s-n- n-s-n- ------------- nisuni nisani

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tigrinja (1-100) MP3 tigrinja (1-100)
Videot ei leitud!

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.