Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   ti “ከም” ዘለዎም ንኡስ ሓሳብት

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [ተስዓንሰለስተን]

93 [tesi‘aniselesiteni]

“ከም” ዘለዎም ንኡስ ሓሳብት

“kemi” zelewomi ni’usi ḥasabiti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. ንሱ-ከም--ቅረኒ----ልጥን-የ። ን_ ከ______ ኣ________ ን- ከ-ዘ-ቅ-ኒ ኣ-ፈ-ጥ-‘-። -------------------- ንሱ ከምዘፍቅረኒ ኣይፈልጥን‘የ። 0
“---i- -------- ni-u-- h--sa--ti “_____ z_______ n_____ ḥ_______ “-e-i- z-l-w-m- n-’-s- h-a-a-i-i -------------------------------- “kemi” zelewomi ni’usi ḥasabiti
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. ንሱ --ዝም-ስ --ልጥን--። ን_ ከ_____ ይ_______ ን- ከ-ዝ-ለ- ይ-ል-ን-የ- ------------------ ንሱ ከምዝምለስ ይፈልጥን‘የ። 0
“k-mi”----e--mi-----si---a--b--i “_____ z_______ n_____ ḥ_______ “-e-i- z-l-w-m- n-’-s- h-a-a-i-i -------------------------------- “kemi” zelewomi ni’usi ḥasabiti
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. ን--ከ--ድ-ለለይ-ይፈ-ጥ-‘የ። ን ሱ________ ይ_______ ን ሱ-ም-ድ-ለ-ይ ይ-ል-ን-የ- -------------------- ን ሱከምዝድውለለይ ይፈልጥን‘የ። 0
n--u k-m---f-k’-r--- ay-f---t’in--ye። n___ k______________ a_______________ n-s- k-m-z-f-k-i-e-ī a-i-e-i-’-n-‘-e- ------------------------------------- nisu kemizefik’irenī ayifelit’ini‘ye።
Kas ta tõesti armastab mind? ከም --ቅ---? ከ_ ዘ____ ? ከ- ዘ-ቅ-ኒ ? ---------- ከም ዘፍቅረኒ ? 0
n-----emize----i-en------e--t-i-i-ye። n___ k______________ a_______________ n-s- k-m-z-f-k-i-e-ī a-i-e-i-’-n-‘-e- ------------------------------------- nisu kemizefik’irenī ayifelit’ini‘ye።
Kas ta tõesti tuleb tagasi? ከም -ምለስ ? ከ_ ዝ___ ? ከ- ዝ-ለ- ? --------- ከም ዝምለስ ? 0
n-----em-zefi-’ire-- -yifeli--i--‘y-። n___ k______________ a_______________ n-s- k-m-z-f-k-i-e-ī a-i-e-i-’-n-‘-e- ------------------------------------- nisu kemizefik’irenī ayifelit’ini‘ye።
Kas ta tõesti helistab mulle? ከ---ድው--- ? ከ_ ዝ_____ ? ከ- ዝ-ው-ለ- ? ----------- ከም ዝድውለለይ ? 0
n--- --m-zim-le---y--eli----i‘ye። n___ k___________ y______________ n-s- k-m-z-m-l-s- y-f-l-t-i-i-y-። --------------------------------- nisu kemizimilesi yifelit’ini‘ye።
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. ይሓስበ- -- ዝብል -- ኣሎኒ ። ይ____ ዲ_ ዝ__ ሕ_ ኣ__ ። ይ-ስ-ኒ ዲ- ዝ-ል ሕ- ኣ-ኒ ። --------------------- ይሓስበኒ ዲዩ ዝብል ሕቶ ኣሎኒ ። 0
n-s----m-z--i-e-i-y-f---t-ini‘y-። n___ k___________ y______________ n-s- k-m-z-m-l-s- y-f-l-t-i-i-y-። --------------------------------- nisu kemizimilesi yifelit’ini‘ye።
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. ካል--ኣ---ድ---ብል ሕቶ -ሎ-። ካ__ ኣ__ ድ_ ዝ__ ሕ_ ኣ___ ካ-እ ኣ-ቶ ድ- ዝ-ል ሕ- ኣ-ኒ- ---------------------- ካልእ ኣላቶ ድያ ዝብል ሕቶ ኣሎኒ። 0
n-su-k-m-zimil--- -i--------i‘--። n___ k___________ y______________ n-s- k-m-z-m-l-s- y-f-l-t-i-i-y-። --------------------------------- nisu kemizimilesi yifelit’ini‘ye።
Ma küsin endalt, kas ta valetab. ይ-ሱ-ዲ- -ብ- ሕቶ --ኒ። ይ__ ዲ_ ዝ__ ሕ_ ኣ___ ይ-ሱ ዲ- ዝ-ል ሕ- ኣ-ኒ- ------------------ ይሕሱ ዲዩ ዝብል ሕቶ ኣሎኒ። 0
ni su-e-izidiwile-e---yi--lit’-----e። n_ s_________________ y______________ n- s-k-m-z-d-w-l-l-y- y-f-l-t-i-i-y-። ------------------------------------- ni sukemizidiwileleyi yifelit’ini‘ye።
Kas ta tõesti mõtleb minule? ከ-----በኒ-? ከ_ ዝ____ ? ከ- ዝ-ስ-ኒ ? ---------- ከም ዝሓስበኒ ? 0
n- ---e---id-w-lel-y- y-fel---i-i‘-e። n_ s_________________ y______________ n- s-k-m-z-d-w-l-l-y- y-f-l-t-i-i-y-። ------------------------------------- ni sukemizidiwileleyi yifelit’ini‘ye።
Kas tal on tõesti keegi teine? ካል--ከ- ዘላ--? ካ__ ከ_ ዘ__ ? ካ-እ ከ- ዘ-ቶ ? ------------ ካልእ ከም ዘላቶ ? 0
ni -u--m---diw----e-----fe-it----‘ye። n_ s_________________ y______________ n- s-k-m-z-d-w-l-l-y- y-f-l-t-i-i-y-። ------------------------------------- ni sukemizidiwileleyi yifelit’ini‘ye።
Kas ta tõesti rääkis tõtt? እ--ሓቂ--ም---ረ- ? እ_ ሓ_ ከ_ ዝ___ ? እ- ሓ- ከ- ዝ-ረ- ? --------------- እቲ ሓቂ ከም ዝዛረብ ? 0
ke-i-ze--k---enī ? k___ z__________ ? k-m- z-f-k-i-e-ī ? ------------------ kemi zefik’irenī ?
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. ና--ሓ--ከም--ትወኒ -ጣራ---ኣሎኹ። ና____ ከ______ እ____ ኣ___ ና-ብ-ቂ ከ-ዝ-ት-ኒ እ-ራ-ር ኣ-ኹ- ------------------------ ናይብሓቂ ከምዝፈትወኒ እጣራጠር ኣሎኹ። 0
kem- -ef---irenī ? k___ z__________ ? k-m- z-f-k-i-e-ī ? ------------------ kemi zefik’irenī ?
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. እጽ-ፈ-- ---ኢ--እጣ-ጠ---ሎ-። እ_____ ዲ_ ኢ_ እ____ ኣ___ እ-ሕ-ለ- ዲ- ኢ- እ-ራ-ር ኣ-ኹ- ----------------------- እጽሕፈለይ ዲዩ ኢለ እጣራጠር ኣሎኹ። 0
k--i-ze----ir--ī ? k___ z__________ ? k-m- z-f-k-i-e-ī ? ------------------ kemi zefik’irenī ?
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. ከ----ዓወኒ ------ኣሎኹ። ከ_______ እ____ ኣ___ ከ-ዝ-ር-ወ- እ-ራ-ር ኣ-ኹ- ------------------- ከምዝምርዓወኒ እጣራጠር ኣሎኹ። 0
k--- ---i-e-i-? k___ z_______ ? k-m- z-m-l-s- ? --------------- kemi zimilesi ?
Kas ma tõesti meeldin talle? ናይብ---ከ- -ፈትወኒ ? ና____ ከ_ ዝ____ ? ና-ብ-ዊ ከ- ዝ-ት-ኒ ? ---------------- ናይብሓዊ ከም ዝፈትወኒ ? 0
kemi zi--lesi ? k___ z_______ ? k-m- z-m-l-s- ? --------------- kemi zimilesi ?
Kas ta tõesti kirjutab mulle? ከም--ጽሕፈ-ይ-? ከ_ ዝ_____ ? ከ- ዝ-ሕ-ለ- ? ----------- ከም ዝጽሕፈለይ ? 0
k--- zi-----i ? k___ z_______ ? k-m- z-m-l-s- ? --------------- kemi zimilesi ?
Kas ta tõesti abiellub minuga? ከም-ዝ----- ? ከ_ ዝ_____ ? ከ- ዝ-ር-ወ- ? ----------- ከም ዝምርዓወኒ ? 0
ke-- zidi-il---yi ? k___ z___________ ? k-m- z-d-w-l-l-y- ? ------------------- kemi zidiwileleyi ?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tigrinja (1-100) MP3 tigrinja (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...