म-झे--ही- -त--क- -- ---स- प्----क-त---ै--ा न--ं
मु_ न_ प_ कि व_ मु__ प्__ क__ है या न_
म-झ- न-ी- प-ा क- व- म-झ-े प-य-र क-त- ह- य- न-ी-
-----------------------------------------------
मुझे नहीं पता कि वह मुझसे प्यार करता है या नहीं 0 y- s- s-b--d-net kl--asy_ s_ s_________ k_____y- s- s-b-r-i-e- k-o-a------------------------ya se sabordinet klojas
म----नही- -ता--ि-वह -----आ--ा--ा---ीं
मु_ न_ प_ कि व_ वा__ आ__ या न_
म-झ- न-ी- प-ा क- व- व-प- आ-ग- य- न-ी-
-------------------------------------
मुझे नहीं पता कि वह वापस आएगा या नहीं 0 ya--- -abo-d---t-k-ojasy_ s_ s_________ k_____y- s- s-b-r-i-e- k-o-a------------------------ya se sabordinet klojas
म-झ----ीं--त- ----ह -ेरे--ा-- --ं--ो--- -- य- --ीं
मु_ न_ प_ कि व_ मे_ बा_ में सो__ है या न_
म-झ- न-ी- प-ा क- व- म-र- ब-र- म-ं स-च-ा ह- य- न-ी-
--------------------------------------------------
मुझे नहीं पता कि वह मेरे बारे में सोचता है या नहीं 0 mu-he ---i--pat- ----ah va-pa---ae-a ya-na-inm____ n____ p___ k_ v__ v_____ a____ y_ n____m-j-e n-h-n p-t- k- v-h v-a-a- a-e-a y- n-h-n---------------------------------------------mujhe nahin pata ki vah vaapas aaega ya nahin
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule.
मुझे नहीं पता कि वह मेरे बारे में सोचता है या नहीं
म--- --ी- -त- कि उ--ी---ई ---ह- या -हीं
मु_ न_ प_ कि उ__ को_ औ_ है या न_
म-झ- न-ी- प-ा क- उ-क- क-ई औ- ह- य- न-ी-
---------------------------------------
मुझे नहीं पता कि उसकी कोई और है या नहीं 0 m---e nahi- p-ta----v-h vaap-s -a--a-y----hinm____ n____ p___ k_ v__ v_____ a____ y_ n____m-j-e n-h-n p-t- k- v-h v-a-a- a-e-a y- n-h-n---------------------------------------------mujhe nahin pata ki vah vaapas aaega ya nahin
कि -ै- -च--े---से अच्-ी लगत--ह-ँ-या--ह--?
कि मैं स_ में उ_ अ__ ल__ हूँ या न__
क- म-ं स- म-ं उ-े अ-्-ी ल-त- ह-ँ य- न-ी-?
-----------------------------------------
कि मैं सच में उसे अच्छी लगती हूँ या नहीं? 0 k-a --h---a-as--aeg-?k__ v__ v_____ a_____k-a v-h v-a-a- a-e-a----------------------kya vah vaapas aaega?
Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas.
See toimub automaatselt.
Me pole sellest ise teadlikud.
Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema.
Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd.
Ta kuuleb iga päev uusi asju.
Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone.
Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda.
Ta peab töötama ökonoomselt.
Seepärast keskendub ta korrapärasusele.
Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti.
Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb.
Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli.
Lapsed teavad, kas lause on õige või vale.
Kuid nad ei tea, miks see nii on.
Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud.
Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi.
Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri.
Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele.
Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust.
Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem.
See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele.
Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse.
Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad.
Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid.
Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi.
Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud.
Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...