मैं---ीं---रह--/-र-ी---- क-यों-ि -ौस--ब-ुत खरा- है
मैं न_ आ र_ / र_ हूँ क्__ मौ__ ब__ ख__ है
म-ं न-ी- आ र-ा / र-ी ह-ँ क-य-ं-ि म-स- ब-ु- ख-ा- ह-
--------------------------------------------------
मैं नहीं आ रहा / रही हूँ क्योंकि मौसम बहुत खराब है 0 aa--ky-------- -ate-/---t-e-hai-?a__ k___ n____ a___ / a____ h____a-p k-o- n-h-n a-t- / a-t-e h-i-?---------------------------------aap kyon nahin aate / aatee hain?
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei tule, sest ilm on nii halb.
मैं नहीं आ रहा / रही हूँ क्योंकि मौसम बहुत खराब है
व----ी----रहा -्-ों-ि ----ब-ल-य- -ही--गय- -ै
व_ न_ आ र_ क्__ उ_ बु__ न_ ग_ है
व- न-ी- आ र-ा क-य-ं-ि उ-े ब-ल-य- न-ी- ग-ा ह-
--------------------------------------------
वह नहीं आ रहा क्योंकि उसे बुलाया नहीं गया है 0 maus-- k-tana---ara---haim_____ k_____ k______ h__m-u-a- k-t-n- k-a-a-b h-i-------------------------mausam kitana kharaab hai
म---न-ीं आ -ह--- --- --य--क- --र- प-- सम- न-ी- है
मैं न_ आ र_ / र_ क्__ मे_ पा_ स__ न_ है
म-ं न-ी- आ र-ा / र-ी क-य-ं-ि म-र- प-स स-य न-ी- ह-
-------------------------------------------------
मैं नहीं आ रहा / रही क्योंकि मेरे पास समय नहीं है 0 mai---a--n -a-rah----ra--e h----k--nk- --us-m-bah-t khar-ab haim___ n____ a_ r___ / r____ h___ k_____ m_____ b____ k______ h__m-i- n-h-n a- r-h- / r-h-e h-o- k-o-k- m-u-a- b-h-t k-a-a-b h-i---------------------------------------------------------------main nahin aa raha / rahee hoon kyonki mausam bahut kharaab hai
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei tule, sest mul ei ole aega.
मैं नहीं आ रहा / रही क्योंकि मेरे पास समय नहीं है
main nahin aa raha / rahee hoon kyonki mausam bahut kharaab hai
मैं नह-ं-----क-ा-/-सक-ी ----ं-ि-म--े -भ--क---कर-- है
मैं न_ र_ स__ / स__ क्__ मु_ अ_ का_ क__ है
म-ं न-ी- र- स-त- / स-त- क-य-ं-ि म-झ- अ-ी क-म क-न- ह-
----------------------------------------------------
मैं नहीं रह सकता / सकती क्योंकि मुझे अभी काम करना है 0 v-h---on ---i- -a--a-a?v__ k___ n____ a_ r____v-h k-o- n-h-n a- r-h-?-----------------------vah kyon nahin aa raha?
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei jää, sest pean veel töötama.
मैं नहीं रह सकता / सकती क्योंकि मुझे अभी काम करना है
Я не остаюсь, потому что я ещё должен / должна работать.
Miks te juba lähete?
आप --ी--- ही -्यो--जा र---- र-- ह--?
आ_ अ_ से ही क्_ जा र_ / र_ हैं_
आ- अ-ी स- ह- क-य-ं ज- र-े / र-ी ह-ं-
------------------------------------
आप अभी से ही क्यों जा रहे / रही हैं? 0 va- -y-------n--a r-h-?v__ k___ n____ a_ r____v-h k-o- n-h-n a- r-h-?-----------------------vah kyon nahin aa raha?
मैं--- -हा /---- ह-ँ------कि--ैं--क --ा --गयी-ह-ँ
मैं जा र_ / र_ हूँ क्__ मैं थ_ ग_ / ग_ हूँ
म-ं ज- र-ा / र-ी ह-ँ क-य-ं-ि म-ं थ- ग-ा / ग-ी ह-ँ
-------------------------------------------------
मैं जा रहा / रही हूँ क्योंकि मैं थक गया / गयी हूँ 0 v-- a-man-r-- na-in-h-iv__ a________ n____ h__v-h a-m-n-r-t n-h-n h-i-----------------------vah aamantrit nahin hai
आ--अभी--- -ी-क--ों -ा--हे--------ैं?
आ_ अ_ से ही क्_ जा र_ / र_ हैं_
आ- अ-ी स- ह- क-य-ं ज- र-े / र-ी ह-ं-
------------------------------------
आप अभी से ही क्यों जा रहे / रही हैं? 0 va--aaman---t---hin-h-iv__ a________ n____ h__v-h a-m-n-r-t n-h-n h-i-----------------------vah aamantrit nahin hai
म-ं-चलता / ---ी हूँ--्यो--- -हल------- --र ह- चु-ी -ै
मैं च__ / च__ हूँ क्__ प__ से ही दे_ हो चु_ है
म-ं च-त- / च-त- ह-ँ क-य-ं-ि प-ल- स- ह- द-र ह- च-क- ह-
-----------------------------------------------------
मैं चलता / चलती हूँ क्योंकि पहले से ही देर हो चुकी है 0 vah--a--n -a -a-- kyon-- ----b--a--a--ah-n -a---h-iv__ n____ a_ r___ k_____ u__ b______ n____ g___ h__v-h n-h-n a- r-h- k-o-k- u-e b-l-a-a n-h-n g-y- h-i---------------------------------------------------vah nahin aa raha kyonki use bulaaya nahin gaya hai
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma sõidan, sest juba on hilja.
मैं चलता / चलती हूँ क्योंकि पहले से ही देर हो चुकी है
vah nahin aa raha kyonki use bulaaya nahin gaya hai
Kui me õpime võõrkeelt, siis me stimuleerime oma aju.
Õppimine muudab meie mõtlemist.
Me muutume loovamaks ja paindlikumaks.
Kompleksmõtlemine muutub samuti mitmekeelsele inimesele lihtsamaks.
Mälu treenitakse õppimise abil.
Mida rohkem me õpime, seda paremini töötab meie mälu.
Paljusid keeli õppinud inimene omandab ka muid tarkusi kiiremini.
Ta suudab pingsalt mõelda ühe teema peale pikemat aega.
Selle tulemusena lahendab ta probleeme kiiremini.
Mitmekeelsed isikud on ka otsusekindlamad.
Aga kuidas nad teevad otsuseid, sõltub keeltest.
Meie otsuseid mõjutab keel, milles me mõtleme.
Psühholoogid uurisid teadustöö käigus mitut katsealust.
Kõik katsealused olid kakskeelsed.
Peale emakeele rääkisid nad veel üht keelt.
Katsealused pidid vastama küsimusele.
Küsimus puudutas probleemile lahenduse leidmist.
Testi käigus pidid katsealused valima kahe variandi vahel.
Üks võimalus oli tunduvalt riskantsem kui teine.
Katsealused pidid vastama küsimusele mõlemas keeles.
Ja vastused muutusid siis, kui keel muutus!
Kui nad rääkisid oma emakeeles, valisid katsealused riskantsema vastuse.
Aga võõrkeeles otsustasid turvalisem valiku kasuks.
Pärast katset pidid katsealused kihla vedama.
Ka siin oli selge erinevus.
Kui nad kasutasid võõrkeelt, olid nad mõistlikumad.
Teadlased eeldavad, et me oleme võõrkeeles rohkem keskendunud.
Seetõttu teeme otsuseid mitte emotsiooni põhjal, vaid ratsionaalselt ...