Я чувствую усталость, как только я должен / должна что-то учить.
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan.
जैसे -ी-मै-----का--ो--ाऊँ-- --जा-ँ-ी, म-- ----क--ा---- कर --ंगा-/-दूंगी
जै_ ही मैं ६_ का हो जा__ / जा___ मैं का_ क__ बं_ क_ दूं_ / दूं_
ज-स- ह- म-ं ६- क- ह- ज-ऊ-ग- / ज-ऊ-ग-, म-ं क-म क-न- ब-द क- द-ं-ा / द-ं-ी
-----------------------------------------------------------------------
जैसे ही मैं ६० का हो जाऊँगा / जाऊँगी, मैं काम करना बंद कर दूंगा / दूंगी 0 ja-s---ee----dee k----a-r-m-b-ja----a-,-m-in --h-ta-/---h-----h--nj____ h__ g_____ k_ a______ b_____ h___ m___ u_____ / u______ h___j-i-e h-e g-a-e- k- a-a-r-m b-j-t- h-i- m-i- u-h-t- / u-h-t-e h-o-------------------------------------------------------------------jaise hee ghadee ka alaaram bajata hai, main uthata / uthatee hoon
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan.
जैसे ही मैं ६० का हो जाऊँगा / जाऊँगी, मैं काम करना बंद कर दूंगा / दूंगी
jaise hee ghadee ka alaaram bajata hai, main uthata / uthatee hoon
Он сидит в пивнушке вместо того, чтобы идти домой.
Nii palju kui mina tean, elab ta siin.
जह-ँ -क मुझे---- है,-व--य-ा----ता-है
ज_ त_ मु_ प_ है_ व_ य_ र__ है
ज-ा- त- म-झ- प-ा ह-, व- य-ा- र-त- ह-
------------------------------------
जहाँ तक मुझे पता है, वह यहाँ रहता है 0 a-p--a----o----r-n-e?a__ k__ p___ k_______a-p k-b p-o- k-r-n-e----------------------aap kab phon karenge?
Я проспал / проспала, а то я был бы / была бы вовремя.
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud.
म-----स --- ग-ी- नहीं--ो--ै--स-- पर आ --त- - -ा-ी
मे_ ब_ छू_ ग__ न_ तो मैं स__ प_ आ जा_ / जा_
म-र- ब- छ-ट ग-ी- न-ी- त- म-ं स-य प- आ ज-त- / ज-त-
-------------------------------------------------
मेरी बस छूट गयी, नहीं तो मैं समय पर आ जाता / जाती 0 j--se --e---jh--kuchh-sa--y---l--aj____ h__ m____ k____ s____ m_____j-i-e h-e m-j-e k-c-h s-m-y m-l-g-----------------------------------jaise hee mujhe kuchh samay milega
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud.
Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes.
Nad mõjutavad üksteist.
Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust.
Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks.
Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni.
Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes.
Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased.
Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt.
Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga.
See võib aidata ajul arvutada.
Samas väidavad viimased uuringud midagi muud.
Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta.
Teadlased uurisid kolme inimest.
Kolme katsealuse ajud olid vigastatud.
Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused.
Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega.
Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid.
Nad ei saanud ka aru sõnadest.
Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme.
Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised.
Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama!
Selle uuringu tulemused on väga huvitavad.
Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade.
On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas.
Mõlemat töödeldakse samas keskuses.
Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida.
Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos...
Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!