어---그가-저-----를 안 할까요?
어__ 그_ 저__ 전__ 안 할___
어-면 그- 저-게 전-를 안 할-요-
---------------------
어쩌면 그가 저에게 전화를 안 할까요? 0 ge-g--d----ol-i--ol--ges------.g____ d________ m______________g-u-a d-l-a-l-i m-l-u-e-s-e-y-.-------------------------------geuga dol-aolji moleugess-eoyo.
그----- ----쓸-것-같지-않아요.
그_ 저__ 편__ 쓸 것 같_ 않___
그- 저-게 편-를 쓸 것 같- 않-요-
----------------------
그가 저에게 편지를 쓸 것 같지 않아요. 0 e-jj-o-y-on g--g- ----e-l --l------ h-lk-a-o?e__________ g____ j______ s_____ a_ h________e-j-e-m-e-n g-u-a j-o-e-l s-l-n- a- h-l-k-y-?---------------------------------------------eojjeomyeon geuga jeoleul salang an halkkayo?
Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas.
See toimub automaatselt.
Me pole sellest ise teadlikud.
Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema.
Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd.
Ta kuuleb iga päev uusi asju.
Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone.
Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda.
Ta peab töötama ökonoomselt.
Seepärast keskendub ta korrapärasusele.
Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti.
Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb.
Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli.
Lapsed teavad, kas lause on õige või vale.
Kuid nad ei tea, miks see nii on.
Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud.
Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi.
Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri.
Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele.
Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust.
Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem.
See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele.
Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse.
Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad.
Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid.
Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi.
Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud.
Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...