Н---н-- да ли-----е-о---ра-ити.
Н_ з___ д_ л_ ћ_ с_ о_ в_______
Н- з-а- д- л- ћ- с- о- в-а-и-и-
-------------------------------
Не знам да ли ће се он вратити. 0 Zavi--e-r-če---e ---d---iZ______ r_______ s_ d_ l_Z-v-s-e r-č-n-c- s- d- l--------------------------Zavisne rečenice sa da li
Д--ли-ме он-ип------и?
Д_ л_ м_ о_ и___ в____
Д- л- м- о- и-а- в-л-?
----------------------
Да ли ме он ипак воли? 0 N----a- -a l- -e o--vo--.N_ z___ d_ l_ m_ o_ v____N- z-a- d- l- m- o- v-l-.-------------------------Ne znam da li me on voli.
Да-----е-с- о---ра-ит-?
Д_ л_ ћ_ с_ о_ в_______
Д- л- ћ- с- о- в-а-и-и-
-----------------------
Да ли ће се он вратити? 0 N- ---m d---i -e--n v-li.N_ z___ d_ l_ m_ o_ v____N- z-a- d- l- m- o- v-l-.-------------------------Ne znam da li me on voli.
Гов-ри-ли -н---ак----ин-?
Г_____ л_ о_ и___ и______
Г-в-р- л- о- и-а- и-т-н-?
-------------------------
Говори ли он ипак истину? 0 D- -- ----- ---- v--i?D_ l_ m_ o_ i___ v____D- l- m- o- i-a- v-l-?----------------------Da li me on ipak voli?
С--њ-м д- л- -е-ми --с-ти.
С_____ д_ л_ ћ_ м_ п______
С-м-а- д- л- ћ- м- п-с-т-.
--------------------------
Сумњам да ли ће ми писати. 0 Da -- -- on -p-k --li?D_ l_ m_ o_ i___ v____D- l- m- o- i-a- v-l-?----------------------Da li me on ipak voli?
Д-----ће -и он ипа-------и?
Д_ л_ ћ_ м_ о_ и___ п______
Д- л- ћ- м- о- и-а- п-с-т-?
---------------------------
Да ли ће ми он ипак писати? 0 D---i će--- -n v-a--ti?D_ l_ ć_ s_ o_ v_______D- l- c-e s- o- v-a-i-i-------------------------Da li će se on vratiti?
Да л------е о- и--к-о-ени--?
Д_ л_ ћ_ м_ о_ и___ о_______
Д- л- ћ- м- о- и-а- о-е-и-и-
----------------------------
Да ли ће ме он ипак оженити? 0 D---- --- -------o--at-?D_ l_ ć_ m_ o_ p_______D- l- c-e m- o- p-z-a-i-------------------------Da li će me on pozvati?
Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas.
See toimub automaatselt.
Me pole sellest ise teadlikud.
Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema.
Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd.
Ta kuuleb iga päev uusi asju.
Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone.
Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda.
Ta peab töötama ökonoomselt.
Seepärast keskendub ta korrapärasusele.
Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti.
Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb.
Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli.
Lapsed teavad, kas lause on õige või vale.
Kuid nad ei tea, miks see nii on.
Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud.
Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi.
Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri.
Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele.
Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust.
Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem.
See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele.
Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse.
Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad.
Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid.
Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi.
Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud.
Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...