Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   sr Постављати питања 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [шездесет и два]

62 [šezdeset i dva]

Постављати питања 1

Postavljati pitanja 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
õppima у-и-и у____ у-и-и ----- учити 0
P-s-a----t------nj--1 P__________ p______ 1 P-s-a-l-a-i p-t-n-a 1 --------------------- Postavljati pitanja 1
Kas õpilased õpivad palju? Уч- л- у-ен-ци-м-ого? У__ л_ у______ м_____ У-е л- у-е-и-и м-о-о- --------------------- Уче ли ученици много? 0
Pos-av-j-t-----a-ja-1 P__________ p______ 1 P-s-a-l-a-i p-t-n-a 1 --------------------- Postavljati pitanja 1
Ei, nad õpivad vähe. Н-,-они-у-е --ло. Н__ о__ у__ м____ Н-, о-и у-е м-л-. ----------------- Не, они уче мало. 0
u--ti u____ u-i-i ----- učiti
küsima п-та-и п_____ п-т-т- ------ питати 0
u--ti u____ u-i-i ----- učiti
Küsite te tihti õpetajalt? Пи-ате-л- ч-сто-у-ите-а? П_____ л_ ч____ у_______ П-т-т- л- ч-с-о у-и-е-а- ------------------------ Питате ли често учитеља? 0
učiti u____ u-i-i ----- učiti
Ei, ma ei küsi talt tihti. Не, н- -и-ам ---ч-сто. Н__ н_ п____ г_ ч_____ Н-, н- п-т-м г- ч-с-о- ---------------------- Не, не питам га често. 0
U-- ---učen--i-m-ogo? U__ l_ u______ m_____ U-e l- u-e-i-i m-o-o- --------------------- Uče li učenici mnogo?
vastama одг-в-рити о_________ о-г-в-р-т- ---------- одговорити 0
Uč--l- -čenici-mno--? U__ l_ u______ m_____ U-e l- u-e-i-i m-o-o- --------------------- Uče li učenici mnogo?
Vastake, palun. Одг-в---те, мо-им Вас. О__________ м____ В___ О-г-в-р-т-, м-л-м В-с- ---------------------- Одговорите, молим Вас. 0
U-e l--------i --o-o? U__ l_ u______ m_____ U-e l- u-e-i-i m-o-o- --------------------- Uče li učenici mnogo?
Ma vastan. Ј------в-рам. Ј_ о_________ Ј- о-г-в-р-м- ------------- Ја одговарам. 0
N-,-on--u-e---lo. N__ o__ u__ m____ N-, o-i u-e m-l-. ----------------- Ne, oni uče malo.
töötama ра--ти р_____ р-д-т- ------ радити 0
Ne, -n--u----al-. N__ o__ u__ m____ N-, o-i u-e m-l-. ----------------- Ne, oni uče malo.
Töötab ta praegu? Ра-и-л---н -пр---? Р___ л_ о_ у______ Р-д- л- о- у-р-в-? ------------------ Ради ли он управо? 0
N-, oni-uče m--o. N__ o__ u__ m____ N-, o-i u-e m-l-. ----------------- Ne, oni uče malo.
Jah, ta töötab praegu. Д----------рад-. Д__ у_____ р____ Д-, у-р-в- р-д-. ---------------- Да, управо ради. 0
pit--i p_____ p-t-t- ------ pitati
tulema дол---ти д_______ д-л-з-т- -------- долазити 0
p--a-i p_____ p-t-t- ------ pitati
Tulete te? До-а---- л- --? Д_______ л_ В__ Д-л-з-т- л- В-? --------------- Долазите ли Ви? 0
pit--i p_____ p-t-t- ------ pitati
Jah, me tuleme kohe. Д-- ---а--м---д-а-. Д__ д_______ о_____ Д-, д-л-з-м- о-м-х- ------------------- Да, долазимо одмах. 0
Pi--te--- če-to---i-el-a? P_____ l_ č____ u________ P-t-t- l- č-s-o u-i-e-j-? ------------------------- Pitate li često učitelja?
elama станов--и с________ с-а-о-а-и --------- становати 0
P----- -i če--- uč--e--a? P_____ l_ č____ u________ P-t-t- l- č-s-o u-i-e-j-? ------------------------- Pitate li često učitelja?
Elate te Berliinis? Стан-ј--- -и у--е-ли--? С________ л_ у Б_______ С-а-у-е-е л- у Б-р-и-у- ----------------------- Станујете ли у Берлину? 0
P---t- -- ---to---itel-a? P_____ l_ č____ u________ P-t-t- l- č-s-o u-i-e-j-? ------------------------- Pitate li često učitelja?
Jah, ma elan Berliinis. Да- ја с---уј-- у Берл-ну. Д__ ј_ с_______ у Б_______ Д-, ј- с-а-у-е- у Б-р-и-у- -------------------------- Да, ја станујем у Берлину. 0
N----e pi--m ga-č--to. N__ n_ p____ g_ č_____ N-, n- p-t-m g- č-s-o- ---------------------- Ne, ne pitam ga često.

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!