Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   be Задаваць пытанні 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [шэсцьдзесят два]

62 [shests’dzesyat dva]

Задаваць пытанні 1

Zadavats’ pytannі 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
õppima вуч-ц-а в______ в-ч-ц-а ------- вучыцца 0
Zadava--- -yta-nі 1 Z________ p______ 1 Z-d-v-t-’ p-t-n-і 1 ------------------- Zadavats’ pytannі 1
Kas õpilased õpivad palju? Ву-н- --ч-цц--ш-а-? В____ в______ ш____ В-ч-і в-ч-ц-а ш-а-? ------------------- Вучні вучацца шмат? 0
Z-da----’-pyta--і 1 Z________ p______ 1 Z-d-v-t-’ p-t-n-і 1 ------------------- Zadavats’ pytannі 1
Ei, nad õpivad vähe. Н---я-ы ----цца-----. Н__ я__ в______ м____ Н-, я-ы в-ч-ц-а м-л-. --------------------- Не, яны вучацца мала. 0
v--h--s-sa v_________ v-c-y-s-s- ---------- vuchytstsa
küsima п-т--ь п_____ п-т-ц- ------ пытаць 0
v--hy-s-sa v_________ v-c-y-s-s- ---------- vuchytstsa
Küsite te tihti õpetajalt? Вы ч--т--пыта-це--а---ў-і--? В_ ч____ п______ н__________ В- ч-с-а п-т-е-е н-с-а-н-к-? ---------------------------- Вы часта пытаеце настаўніка? 0
vu--yt-tsa v_________ v-c-y-s-s- ---------- vuchytstsa
Ei, ma ei küsi talt tihti. Не, я--ы----я-о ня--с--. Н__ я п____ я__ н_______ Н-, я п-т-ю я-о н-ч-с-а- ------------------------ Не, я пытаю яго нячаста. 0
V---nі vuch--s-s--s--at? V_____ v_________ s_____ V-c-n- v-c-a-s-s- s-m-t- ------------------------ Vuchnі vuchatstsa shmat?
vastama адказ-аць а________ а-к-з-а-ь --------- адказваць 0
Vu-h-- -----t-t----h-a-? V_____ v_________ s_____ V-c-n- v-c-a-s-s- s-m-t- ------------------------ Vuchnі vuchatstsa shmat?
Vastake, palun. А---зв----,-кал------а. А__________ к___ л_____ А-к-з-а-ц-, к-л- л-с-а- ----------------------- Адказвайце, калі ласка. 0
V---nі-vuc-a--t-- -hm--? V_____ v_________ s_____ V-c-n- v-c-a-s-s- s-m-t- ------------------------ Vuchnі vuchatstsa shmat?
Ma vastan. Я--дк-з-аю. Я а________ Я а-к-з-а-. ----------- Я адказваю. 0
Ne,-ya-- v-------sa m-l-. N__ y___ v_________ m____ N-, y-n- v-c-a-s-s- m-l-. ------------------------- Ne, yany vuchatstsa mala.
töötama працаваць п________ п-а-а-а-ь --------- працаваць 0
Ne,-ya-- vucha-stsa--ala. N__ y___ v_________ m____ N-, y-n- v-c-a-s-s- m-l-. ------------------------- Ne, yany vuchatstsa mala.
Töötab ta praegu? Ён -я-ер пр--уе? Ё_ ц____ п______ Ё- ц-п-р п-а-у-? ---------------- Ён цяпер працуе? 0
Ne, -----v---atst-a--al-. N__ y___ v_________ m____ N-, y-n- v-c-a-s-s- m-l-. ------------------------- Ne, yany vuchatstsa mala.
Jah, ta töötab praegu. Та-,-----я-е- -ра--е. Т___ ё_ ц____ п______ Т-к- ё- ц-п-р п-а-у-. --------------------- Так, ён цяпер працуе. 0
py-a--’ p______ p-t-t-’ ------- pytats’
tulema пр--о----ь п_________ п-ы-о-з-ц- ---------- прыходзіць 0
p----s’ p______ p-t-t-’ ------- pytats’
Tulete te? В-----й----е? В_ п_________ В- п-ы-д-е-е- ------------- Вы прыйдзеце? 0
py-ats’ p______ p-t-t-’ ------- pytats’
Jah, me tuleme kohe. Так,-мы-зар-з-п-ый--е-. Т___ м_ з____ п________ Т-к- м- з-р-з п-ы-д-е-. ----------------------- Так, мы зараз прыйдзем. 0
V----ast- p-t--t-e -astau--ka? V_ c_____ p_______ n__________ V- c-a-t- p-t-e-s- n-s-a-n-k-? ------------------------------ Vy chasta pytaetse nastaunіka?
elama ж--ь ж___ ж-ц- ---- жыць 0
V- c-ast----t---s--n--t------? V_ c_____ p_______ n__________ V- c-a-t- p-t-e-s- n-s-a-n-k-? ------------------------------ Vy chasta pytaetse nastaunіka?
Elate te Berliinis? Вы--ы-я-е-ў -е--іне? В_ ж_____ ў Б_______ В- ж-в-ц- ў Б-р-і-е- -------------------- Вы жывяце ў Берліне? 0
Vy c-asta-p-t--ts---------іka? V_ c_____ p_______ n__________ V- c-a-t- p-t-e-s- n-s-a-n-k-? ------------------------------ Vy chasta pytaetse nastaunіka?
Jah, ma elan Berliinis. Т--,-я ж-в- ў -ерл--е. Т___ я ж___ ў Б_______ Т-к- я ж-в- ў Б-р-і-е- ---------------------- Так, я жыву ў Берліне. 0
N-- ya py--y- -ag--n-ac-as-a. N__ y_ p_____ y___ n_________ N-, y- p-t-y- y-g- n-a-h-s-a- ----------------------------- Ne, ya pytayu yago nyachasta.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!