Vestmik

et Lugemine ja kirjutamine   »   be Чытаць і пісаць

6 [kuus]

Lugemine ja kirjutamine

Lugemine ja kirjutamine

6 [шэсць]

6 [shests’]

Чытаць і пісаць

Chytats’ і pіsats’

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Ma loen. Я -ыт-ю. Я ч_____ Я ч-т-ю- -------- Я чытаю. 0
Chy-a----і --sat-’ C_______ і p______ C-y-a-s- і p-s-t-’ ------------------ Chytats’ і pіsats’
Ma loen kirjatähte. Я--ыта- лі-а-у. Я ч____ л______ Я ч-т-ю л-т-р-. --------------- Я чытаю літару. 0
Chy-a-s’-- p-s--s’ C_______ і p______ C-y-a-s- і p-s-t-’ ------------------ Chytats’ і pіsats’
Ma loen sõna. Я--ытаю слова. Я ч____ с_____ Я ч-т-ю с-о-а- -------------- Я чытаю слова. 0
Y---h--ay-. Y_ c_______ Y- c-y-a-u- ----------- Ya chytayu.
Ma loen lauset. Я--ы--- ----. Я ч____ с____ Я ч-т-ю с-а-. ------------- Я чытаю сказ. 0
Y---------. Y_ c_______ Y- c-y-a-u- ----------- Ya chytayu.
Ma loen kirja. Я ------л-ст. Я ч____ л____ Я ч-т-ю л-с-. ------------- Я чытаю ліст. 0
Ya c-y--yu. Y_ c_______ Y- c-y-a-u- ----------- Ya chytayu.
Ma loen raamatut. Я чы--ю --і--. Я ч____ к_____ Я ч-т-ю к-і-у- -------------- Я чытаю кнігу. 0
Ya --yt-yu----aru. Y_ c______ l______ Y- c-y-a-u l-t-r-. ------------------ Ya chytayu lіtaru.
Ma loen. Я чыт--. Я ч_____ Я ч-т-ю- -------- Я чытаю. 0
Y- ---t----lі-aru. Y_ c______ l______ Y- c-y-a-u l-t-r-. ------------------ Ya chytayu lіtaru.
Sa loed. Ты-чыта-ш. Т_ ч______ Т- ч-т-е-. ---------- Ты чытаеш. 0
Y--c-ytayu l-----. Y_ c______ l______ Y- c-y-a-u l-t-r-. ------------------ Ya chytayu lіtaru.
Ta loeb. Ё- -ыт--. Ё_ ч_____ Ё- ч-т-е- --------- Ён чытае. 0
Y--ch-t--- sl-v-. Y_ c______ s_____ Y- c-y-a-u s-o-a- ----------------- Ya chytayu slova.
Ma kirjutan. Я пішу. Я п____ Я п-ш-. ------- Я пішу. 0
Ya c-y-a-u-s--v-. Y_ c______ s_____ Y- c-y-a-u s-o-a- ----------------- Ya chytayu slova.
Ma kirjutan kirjatähte. Я-п----літар-. Я п___ л______ Я п-ш- л-т-р-. -------------- Я пішу літару. 0
Ya--hy--y--s-ova. Y_ c______ s_____ Y- c-y-a-u s-o-a- ----------------- Ya chytayu slova.
Ma kirjutan sõna. Я пі-- --о-а. Я п___ с_____ Я п-ш- с-о-а- ------------- Я пішу слова. 0
Y- -h--ay---k--. Y_ c______ s____ Y- c-y-a-u s-a-. ---------------- Ya chytayu skaz.
Ma kirjutan lauset. Я пішу -каз. Я п___ с____ Я п-ш- с-а-. ------------ Я пішу сказ. 0
Ya-ch---y- s--z. Y_ c______ s____ Y- c-y-a-u s-a-. ---------------- Ya chytayu skaz.
Ma kirjutan kirja. Я -іш- л-ст. Я п___ л____ Я п-ш- л-с-. ------------ Я пішу ліст. 0
Ya ---tay- --az. Y_ c______ s____ Y- c-y-a-u s-a-. ---------------- Ya chytayu skaz.
Ma kirjutan raamatut. Я пі-у кнігу. Я п___ к_____ Я п-ш- к-і-у- ------------- Я пішу кнігу. 0
Ya-chyt-y-----t. Y_ c______ l____ Y- c-y-a-u l-s-. ---------------- Ya chytayu lіst.
Ma kirjutan. Я--і--. Я п____ Я п-ш-. ------- Я пішу. 0
Y- -----yu-lі--. Y_ c______ l____ Y- c-y-a-u l-s-. ---------------- Ya chytayu lіst.
Sa kirjutad. Т- --ш-ш. Т_ п_____ Т- п-ш-ш- --------- Ты пішаш. 0
Y- chyt-y- l-st. Y_ c______ l____ Y- c-y-a-u l-s-. ---------------- Ya chytayu lіst.
Ta kirjutab. Ё---іш-. Ё_ п____ Ё- п-ш-. -------- Ён піша. 0
Ya c----y--k-іg-. Y_ c______ k_____ Y- c-y-a-u k-і-u- ----------------- Ya chytayu knіgu.

Internatsionalismid

Globaliseerumine ei puuduta vaid keeli. Globaliseerumist tõestavad aina rohkem kasutatavad ‘internatsionalismid’. Internatsionalismid on sõnad, mida leidub mitmes keeles korraga. Neil sõnadel võib olla sama või lähedane tähendus. Hääldus on neil sõnadel tihti sama. Ka kirjapilt on sageli väga sarnane. Internatsionalismide levik on huvitav nähtus. Neil puuduvad igasugused piirid. Samuti puuduvad geograafilised piirid. Ja kindlasti puuduvad keelelised piirid. Leidub sõnu, mida mõistetakse igal kontinendil. Heaks näiteks on sõna hotel . Seda sõna tuntakse peaaegu kogu maailmas. Paljud internatsionalismid pärinevad teadusest. Tehnilised terminid levivad kiiresti ja üle maailma. Vanadel internatsionalismidel on samad juured. Na on arenenud ühest ja samast sõnast. Kui enamik internatsionalisme on tavaliselt laenatud. See tähendab, et sõnad on lihtsalt üle võetud teise keelde. Kultuurikokkupuuted mängivad üle võtmises suurt rolli. Igal tsivilisatsioonil on omad traditsioonid. Seepärast uued mõisted igal pool ei kinnistu. Kultuurinormid määravad, millised ideed omaks võetakse. Mõnd leidub vaid kindlates maailma paigus. Tesed levivad aga kiiresti üle maailma. Aga vaid levides kanduvad edasi ka nende nimed. Just see teeb internatsionalismid nii huvitavaks! Kui avastame keeli, avastame alati sellega koos ka kultuuri.
Kas sa teadsid?
Hiina keelel on üle maailma kõige rohkem rääkijaid. Ei ole olemas aga ainult ühte hiina keelt, vaid neid on mitmeid. Nad kõik kuuluvad aga sino-tiibeti keelte perekonda. Hiina keelt räägib umbes 1,3 miljardit inimest. Suurem osa neist elab Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanis. Suurim hiina keel on hiina kirjakeel, mida nimetatakse ka mandariini keeleks. Hiina Rahvavabariigi ametliku keelena on see emakeeleks 850 miljonile inimesele. Teisi hiina keeli nimetatakse tihti vaid dialektideks. Mandariini keelt mõistavad peaaegu kõik hiina keeli rääkivad inimesed. Kõikidel hiinlastel on oma kirjapilt, mis on 4000 kuni 5000 aasta vanune. Seega on hiina keelel pikim kirjanduslik traditsioon. Hiina kirjamärgid on keerulisemad kui tähestikusüsteemid. Grammatika on aga üsna lihtsasti omandatav, seega saab juba kiiresti edusamme teha. Ja aina rohkem tahavad inimesed hiina keelt õppida... Olge ka Teie julge, hiina keel on tuleviku keel!