Vestmik

et Omadussõnad 2   »   be Прыметнікі 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [семдзесят дзевяць]

79 [semdzesyat dzevyats’]

Прыметнікі 2

Prymetnіkі 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Н----- -ін-я--у----а. Н_ м__ с____ с_______ Н- м-е с-н-я с-к-н-а- --------------------- На мне сіняя сукенка. 0
P-ymet---і 2 P_________ 2 P-y-e-n-k- 2 ------------ Prymetnіkі 2
Mul on punane kleit seljas. На--не чырво----суке---. Н_ м__ ч_______ с_______ Н- м-е ч-р-о-а- с-к-н-а- ------------------------ На мне чырвоная сукенка. 0
P-----nіkі-2 P_________ 2 P-y-e-n-k- 2 ------------ Prymetnіkі 2
Mul on roheline kleit seljas. На м-----лёная су-е-ка. Н_ м__ з______ с_______ Н- м-е з-л-н-я с-к-н-а- ----------------------- На мне зялёная сукенка. 0
N--mne-s--ya-a--u-e--a. N_ m__ s______ s_______ N- m-e s-n-a-a s-k-n-a- ----------------------- Na mne sіnyaya sukenka.
Ma ostan musta koti. Я-купл-ю-ч--н---сум--. Я к_____ ч_____ с_____ Я к-п-я- ч-р-у- с-м-у- ---------------------- Я купляю чорную сумку. 0
Na m---------a s-k--k-. N_ m__ s______ s_______ N- m-e s-n-a-a s-k-n-a- ----------------------- Na mne sіnyaya sukenka.
Ma ostan pruuni koti. Я -у---ю-кар-ч--ву--с---у. Я к_____ к_________ с_____ Я к-п-я- к-р-ч-е-у- с-м-у- -------------------------- Я купляю карычневую сумку. 0
N- --e-sі-ya-- -u-e-ka. N_ m__ s______ s_______ N- m-e s-n-a-a s-k-n-a- ----------------------- Na mne sіnyaya sukenka.
Ma ostan valge koti. Я-к-п-я-----ую су-к-. Я к_____ б____ с_____ Я к-п-я- б-л-ю с-м-у- --------------------- Я купляю белую сумку. 0
N- m-e--h--vo--y---uke--a. N_ m__ c_________ s_______ N- m-e c-y-v-n-y- s-k-n-a- -------------------------- Na mne chyrvonaya sukenka.
Mul on vaja uut autot. Мн--па-------н--ы --там---ль. М__ п_______ н___ а__________ М-е п-т-э-н- н-в- а-т-м-б-л-. ----------------------------- Мне патрэбны новы аўтамабіль. 0
N---n- --yr-on--a ---en--. N_ m__ c_________ s_______ N- m-e c-y-v-n-y- s-k-n-a- -------------------------- Na mne chyrvonaya sukenka.
Mul on vaja kiiret autot. Мне --трэ--------- а---мабі-ь. М__ п_______ х____ а__________ М-е п-т-э-н- х-т-і а-т-м-б-л-. ------------------------------ Мне патрэбны хуткі аўтамабіль. 0
N- ----c---v--aya--u---ka. N_ m__ c_________ s_______ N- m-e c-y-v-n-y- s-k-n-a- -------------------------- Na mne chyrvonaya sukenka.
Mul on vaja mugavat autot. Мне-п-----н--ўту--ны -ўта---і-ь. М__ п_______ ў______ а__________ М-е п-т-э-н- ў-у-ь-ы а-т-м-б-л-. -------------------------------- Мне патрэбны ўтульны аўтамабіль. 0
Na-m---------ay--suk----. N_ m__ z________ s_______ N- m-e z-a-e-a-a s-k-n-a- ------------------------- Na mne zyalenaya sukenka.
Seal üleval elab vana naine. Т-- н--ер-е -ыв- -тара--жанч-н-. Т__ н______ ж___ с_____ ж_______ Т-м н-в-р-е ж-в- с-а-а- ж-н-ы-а- -------------------------------- Там наверсе жыве старая жанчына. 0
N----- -ya---a-a-sukenka. N_ m__ z________ s_______ N- m-e z-a-e-a-a s-k-n-a- ------------------------- Na mne zyalenaya sukenka.
Seal üleval elab paks naine. Т-м наверс--жыве т--ст----анч-н-. Т__ н______ ж___ т______ ж_______ Т-м н-в-р-е ж-в- т-ў-т-я ж-н-ы-а- --------------------------------- Там наверсе жыве тоўстая жанчына. 0
N- ----zyale-aya--u--n-a. N_ m__ z________ s_______ N- m-e z-a-e-a-a s-k-n-a- ------------------------- Na mne zyalenaya sukenka.
Seal all elab uudishimulik naine. Там -н-зе жыв- -ікаўн-я-ж----на. Т__ у____ ж___ ц_______ ж_______ Т-м у-і-е ж-в- ц-к-ў-а- ж-н-ы-а- -------------------------------- Там унізе жыве цікаўная жанчына. 0
Ya-k--l-a-- --o--uy- -----. Y_ k_______ c_______ s_____ Y- k-p-y-y- c-o-n-y- s-m-u- --------------------------- Ya kuplyayu chornuyu sumku.
Meie külalised olid toredad inimesed. Нашы госці былі-п-ыем--я-л----. Н___ г____ б___ п_______ л_____ Н-ш- г-с-і б-л- п-ы-м-ы- л-д-і- ------------------------------- Нашы госці былі прыемныя людзі. 0
Ya ku---a-u-chornuyu--u-ku. Y_ k_______ c_______ s_____ Y- k-p-y-y- c-o-n-y- s-m-u- --------------------------- Ya kuplyayu chornuyu sumku.
Meie külalised olid viisakad inimesed. Н-ш- г---і--ы-і-вет--в-я-лю---. Н___ г____ б___ в_______ л_____ Н-ш- г-с-і б-л- в-т-і-ы- л-д-і- ------------------------------- Нашы госці былі ветлівыя людзі. 0
Y- -up-y--u-c---n--u --mku. Y_ k_______ c_______ s_____ Y- k-p-y-y- c-o-n-y- s-m-u- --------------------------- Ya kuplyayu chornuyu sumku.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Нашы-го--і --л-----а--- людз-. Н___ г____ б___ ц______ л_____ Н-ш- г-с-і б-л- ц-к-в-я л-д-і- ------------------------------ Нашы госці былі цікавыя людзі. 0
Ya--up-y-y- --rych-evuy- -u-k-. Y_ k_______ k___________ s_____ Y- k-p-y-y- k-r-c-n-v-y- s-m-u- ------------------------------- Ya kuplyayu karychnevuyu sumku.
Mul on armsad lapsed. У -я-е мілы- дзец-. У м___ м____ д_____ У м-н- м-л-я д-е-і- ------------------- У мяне мілыя дзеці. 0
Y--ku--ya-----r-chn-vuyu--u-k-. Y_ k_______ k___________ s_____ Y- k-p-y-y- k-r-c-n-v-y- s-m-u- ------------------------------- Ya kuplyayu karychnevuyu sumku.
Aga naabritel on ulakad lapsed. Але-ў -ус-д--- -а----ыя д--ці. А__ ў с_______ н_______ д_____ А-е ў с-с-д-я- н-х-б-ы- д-е-і- ------------------------------ Але ў суседзяў нахабныя дзеці. 0
Y- k---ya-- -arych--vuyu---m-u. Y_ k_______ k___________ s_____ Y- k-p-y-y- k-r-c-n-v-y- s-m-u- ------------------------------- Ya kuplyayu karychnevuyu sumku.
Kas teie lapsed on head? У ----до-р-- -з--і? У В__ д_____ д_____ У В-с д-б-ы- д-е-і- ------------------- У Вас добрыя дзеці? 0
Ya-k--l-a-u -el-----umku. Y_ k_______ b_____ s_____ Y- k-p-y-y- b-l-y- s-m-u- ------------------------- Ya kuplyayu beluyu sumku.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...