Vestmik

et Omadussõnad 2   »   nn Adjektiv 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [syttini]

Adjektiv 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Eg--a----- b-å kjol--på meg. E_ h__ e__ b__ k____ p_ m___ E- h-r e-n b-å k-o-e p- m-g- ---------------------------- Eg har ein blå kjole på meg. 0
Mul on punane kleit seljas. Eg--a- --n raud -jo----å--eg. E_ h__ e__ r___ k____ p_ m___ E- h-r e-n r-u- k-o-e p- m-g- ----------------------------- Eg har ein raud kjole på meg. 0
Mul on roheline kleit seljas. E--har --n --ø--------på -eg. E_ h__ e__ g___ k____ p_ m___ E- h-r e-n g-ø- k-o-e p- m-g- ----------------------------- Eg har ein grøn kjole på meg. 0
Ma ostan musta koti. Eg-k-ø--r -i svart -esk-. E_ k_____ e_ s____ v_____ E- k-ø-e- e- s-a-t v-s-e- ------------------------- Eg kjøper ei svart veske. 0
Ma ostan pruuni koti. Eg k-ø-er e- br-n-v--ke. E_ k_____ e_ b___ v_____ E- k-ø-e- e- b-u- v-s-e- ------------------------ Eg kjøper ei brun veske. 0
Ma ostan valge koti. Eg ------ e----i- veske. E_ k_____ e_ k___ v_____ E- k-ø-e- e- k-i- v-s-e- ------------------------ Eg kjøper ei kvit veske. 0
Mul on vaja uut autot. Eg -re-- --n-------. E_ t____ e__ n_ b___ E- t-e-g e-n n- b-l- -------------------- Eg treng ein ny bil. 0
Mul on vaja kiiret autot. E- -r-n---i- ra-k b-l. E_ t____ e__ r___ b___ E- t-e-g e-n r-s- b-l- ---------------------- Eg treng ein rask bil. 0
Mul on vaja mugavat autot. E---r--- --n--omfortabel -i-. E_ t____ e__ k__________ b___ E- t-e-g e-n k-m-o-t-b-l b-l- ----------------------------- Eg treng ein komfortabel bil. 0
Seal üleval elab vana naine. D-- -p-- ----d-- ei---mal-d--e. D__ o___ b__ d__ e_ g____ d____ D-r o-p- b-r d-t e- g-m-l d-m-. ------------------------------- Der oppe bur det ei gamal dame. 0
Seal üleval elab paks naine. D-r-o--e b-r--e--e- ----k-dam-. D__ o___ b__ d__ e_ t____ d____ D-r o-p- b-r d-t e- t-u-k d-m-. ------------------------------- Der oppe bur det ei tjukk dame. 0
Seal all elab uudishimulik naine. D---ne-e---- de--ei--ysgje--ig-d--e. D__ n___ b__ d__ e_ n_________ d____ D-r n-d- b-r d-t e- n-s-j-r-i- d-m-. ------------------------------------ Der nede bur det ei nysgjerrig dame. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Gj--t-ne vår- var -y-----g- ---k. G_______ v___ v__ h________ f____ G-e-t-n- v-r- v-r h-g-e-e-e f-l-. --------------------------------- Gjestane våre var hyggelege folk. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. G----an--v--e-v----øfle-e --l-. G_______ v___ v__ h______ f____ G-e-t-n- v-r- v-r h-f-e-e f-l-. ------------------------------- Gjestane våre var høflege folk. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. G--s-an---år---ar -n-----------f--k. G_______ v___ v__ i___________ f____ G-e-t-n- v-r- v-r i-t-r-s-a-t- f-l-. ------------------------------------ Gjestane våre var interessante folk. 0
Mul on armsad lapsed. E--h-- sn-ll- ---n. E_ h__ s_____ b____ E- h-r s-i-l- b-r-. ------------------- Eg har snille born. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. M-n -a--a-- har f-e-k---orn. M__ n______ h__ f_____ b____ M-n n-b-a-e h-r f-e-k- b-r-. ---------------------------- Men naboane har frekke born. 0
Kas teie lapsed on head? Er --rna -i-e-ly---e? E_ b____ d___ l______ E- b-r-a d-n- l-d-g-? --------------------- Er borna dine lydige? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...