Vestmik

et suur – väike   »   nn stor - liten

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [sekstiåtte]

stor - liten

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
suur ja väike s--r-og -i-en s___ o_ l____ s-o- o- l-t-n ------------- stor og liten 0
Elevant on suur. El--a---- -r-st-r. E________ e_ s____ E-e-a-t-n e- s-o-. ------------------ Elefanten er stor. 0
Hiir on väike. Mu------l--a. M___ e_ l____ M-s- e- l-t-. ------------- Musa er lita. 0
pime ja valge m-rk-og--ys m___ o_ l__ m-r- o- l-s ----------- mørk og lys 0
Öö on pime. Na--a--- mø-k. N____ e_ m____ N-t-a e- m-r-. -------------- Natta er mørk. 0
Päev on valge. D---- e--lys. D____ e_ l___ D-g-n e- l-s- ------------- Dagen er lys. 0
vana ja noor g-----o--u-g g____ o_ u__ g-m-l o- u-g ------------ gamal og ung 0
Meie vanaisa on väga vana. B--tefar -år er-v-ld---ga--l. B_______ v__ e_ v_____ g_____ B-s-e-a- v-r e- v-l-i- g-m-l- ----------------------------- Bestefar vår er veldig gamal. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. Fo---ytti å- ---an--a--ha-----. F__ s____ å_ s____ v__ h__ u___ F-r s-t-i å- s-d-n v-r h-n u-g- ------------------------------- For sytti år sidan var han ung. 0
ilus ja inetu f-n-og---ygg f__ o_ s____ f-n o- s-y-g ------------ fin og stygg 0
Liblikas on ilus. Sum--f----- er f--. S__________ e_ f___ S-m-r-u-l-n e- f-n- ------------------- Sumarfuglen er fin. 0
Ämblik on inetu. E-de-k-ppen -r------. E__________ e_ s_____ E-d-r-o-p-n e- s-y-g- --------------------- Edderkoppen er stygg. 0
paks ja kõhn t---k--g --nn t____ o_ t___ t-u-k o- t-n- ------------- tjukk og tynn 0
100 kilo kaaluv naine on paks. Ei--v-n-- -å--u-dre---l- -r-tjukk. E_ k_____ p_ h_____ k___ e_ t_____ E- k-i-n- p- h-n-r- k-l- e- t-u-k- ---------------------------------- Ei kvinne på hundre kilo er tjukk. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. E-- mann--å-f-m-i---l- er t--n. E__ m___ p_ f____ k___ e_ t____ E-n m-n- p- f-m-i k-l- e- t-n-. ------------------------------- Ein mann på femti kilo er tynn. 0
kallis ja odav d-r ---bi-l-g d__ o_ b_____ d-r o- b-l-e- ------------- dyr og billeg 0
Auto on kallis. Bilen-er d--. B____ e_ d___ B-l-n e- d-r- ------------- Bilen er dyr. 0
Ajaleht on odav. Av-s- ----ill-g. A____ e_ b______ A-i-a e- b-l-e-. ---------------- Avisa er billeg. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...