Vestmik

et suur – väike   »   be вялікі – маленькі

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [шэсцьдзесят восем]

68 [shests’dzesyat vosem]

вялікі – маленькі

vyalіkі – malen’kі

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
suur ja väike вя-ік--і--------і в_____ і м_______ в-л-к- і м-л-н-к- ----------------- вялікі і маленькі 0
v-----і - -a---’kі v______ – m_______ v-a-і-і – m-l-n-k- ------------------ vyalіkі – malen’kі
Elevant on suur. С----вял-кі. С___ в______ С-о- в-л-к-. ------------ Слон вялікі. 0
v-----і---ma-en-kі v______ – m_______ v-a-і-і – m-l-n-k- ------------------ vyalіkі – malen’kі
Hiir on väike. Мы------н--ая. М__ м_________ М-ш м-л-н-к-я- -------------- Мыш маленькая. 0
vya---і-і ---e---і v______ і m_______ v-a-і-і і m-l-n-k- ------------------ vyalіkі і malen’kі
pime ja valge цё-н----светлы ц____ і с_____ ц-м-ы і с-е-л- -------------- цёмны і светлы 0
vy-lіk--і-m--en-kі v______ і m_______ v-a-і-і і m-l-n-k- ------------------ vyalіkі і malen’kі
Öö on pime. Но--цём--я. Н__ ц______ Н-ч ц-м-а-. ----------- Ноч цёмная. 0
v----k--- ma-en’kі v______ і m_______ v-a-і-і і m-l-n-k- ------------------ vyalіkі і malen’kі
Päev on valge. Дзе---св-т--. Д____ с______ Д-е-ь с-е-л-. ------------- Дзень светлы. 0
Slon--y-lіk-. S___ v_______ S-o- v-a-і-і- ------------- Slon vyalіkі.
vana ja noor с--р- і---л--ы с____ і м_____ с-а-ы і м-л-д- -------------- стары і малады 0
S-on vy-l---. S___ v_______ S-o- v-a-і-і- ------------- Slon vyalіkі.
Meie vanaisa on väga vana. Н-ш-дзяд--я----ьм-------. Н__ д______ в_____ с_____ Н-ш д-я-у-я в-л-м- с-а-ы- ------------------------- Наш дзядуля вельмі стары. 0
S-o---yalіk-. S___ v_______ S-o- v-a-і-і- ------------- Slon vyalіkі.
70 aastat tagasi oli ta veel noor. 70--адо--наз---ё- --- -ш---мал--ы. 7_ г____ н____ ё_ б__ я___ м______ 7- г-д-ў н-з-д ё- б-ў я-ч- м-л-д-. ---------------------------------- 70 гадоў назад ён быў яшчэ малады. 0
Mysh-m---n-k-ya. M___ m__________ M-s- m-l-n-k-y-. ---------------- Mysh malen’kaya.
ilus ja inetu пр---жы-- -----і п______ і б_____ п-ы-о-ы і б-ы-к- ---------------- прыгожы і брыдкі 0
My---malen’----. M___ m__________ M-s- m-l-n-k-y-. ---------------- Mysh malen’kaya.
Liblikas on ilus. М-т--ё- ----о-ы. М______ п_______ М-т-л-к п-ы-о-ы- ---------------- Матылёк прыгожы. 0
M-s- mal-n’k---. M___ m__________ M-s- m-l-n-k-y-. ---------------- Mysh malen’kaya.
Ämblik on inetu. Павук-б-ы---. П____ б______ П-в-к б-ы-к-. ------------- Павук брыдкі. 0
ts-m-y-і--vetly t_____ і s_____ t-e-n- і s-e-l- --------------- tsemny і svetly
paks ja kõhn т-ў-т-----уды т_____ і х___ т-ў-т- і х-д- ------------- тоўсты і худы 0
tsemny----v-t-y t_____ і s_____ t-e-n- і s-e-l- --------------- tsemny і svetly
100 kilo kaaluv naine on paks. Ж-н--на ва--ю ----кг--оў-тая. Ж______ в____ 1__ к_ т_______ Ж-н-ы-а в-г-ю 1-0 к- т-ў-т-я- ----------------------------- Жанчына вагою 100 кг тоўстая. 0
tse-ny --sve--y t_____ і s_____ t-e-n- і s-e-l- --------------- tsemny і svetly
50 kilo kaaluv mees on kõhn. М------ ---ою 5--к---у-ы. М______ в____ 5_ к_ х____ М-ж-ы-а в-г-ю 5- к- х-д-. ------------------------- Мужчына вагою 50 кг худы. 0
No---t--m--y-. N___ t________ N-c- t-e-n-y-. -------------- Noch tsemnaya.
kallis ja odav да-аг- і----ны д_____ і т____ д-р-г- і т-н-ы -------------- дарагі і танны 0
No------m-aya. N___ t________ N-c- t-e-n-y-. -------------- Noch tsemnaya.
Auto on kallis. Аўт-мабіл- дар-г-. А_________ д______ А-т-м-б-л- д-р-г-. ------------------ Аўтамабіль дарагі. 0
No-h-t-e-na-a. N___ t________ N-c- t-e-n-y-. -------------- Noch tsemnaya.
Ajaleht on odav. Г---т-----н-я. Г_____ т______ Г-з-т- т-н-а-. -------------- Газета танная. 0
D-en’ s-etl-. D____ s______ D-e-’ s-e-l-. ------------- Dzen’ svetly.

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...