Vestmik

et Asjaajamised   »   be Закупы

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [пяцьдзесят адзін]

51 [pyats’dzesyat adzіn]

Закупы

Zakupy

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Я --чу с-ад-іць-у ---лі-тэк-. Я х___ с_______ у б__________ Я х-ч- с-а-з-ц- у б-б-і-т-к-. ----------------------------- Я хачу схадзіць у бібліятэку. 0
Z-ku-y Z_____ Z-k-p- ------ Zakupy
Ma tahaksin raamatupoodi. Я -ачу---адзі-ь у ---га-ню. Я х___ с_______ у к________ Я х-ч- с-а-з-ц- у к-і-а-н-. --------------------------- Я хачу схадзіць у кнігарню. 0
Z-ku-y Z_____ Z-k-p- ------ Zakupy
Ma tahaksin kioski. Я ха-у ----зі---- ша--к. Я х___ с_______ у ш_____ Я х-ч- с-а-з-ц- у ш-п-к- ------------------------ Я хачу схадзіць у шапік. 0
Ya kha-hu -k---z--s’ u ---l--a--k-. Y_ k_____ s_________ u b___________ Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u b-b-і-a-e-u- ----------------------------------- Ya khachu skhadzіts’ u bіblіyateku.
Ma tahaksin raamatut laenutada. Я х--у ўз-ць-у кары-та-не-к-і--. Я х___ ў____ у к_________ к_____ Я х-ч- ў-я-ь у к-р-с-а-н- к-і-у- -------------------------------- Я хачу ўзяць у карыстанне кнігу. 0
Y- k-a-hu-s-ha-z-ts’-- b-blі-ateku. Y_ k_____ s_________ u b___________ Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u b-b-і-a-e-u- ----------------------------------- Ya khachu skhadzіts’ u bіblіyateku.
Ma tahaksin raamatut osta. Я --ч- к-пі-- к--гу. Я х___ к_____ к_____ Я х-ч- к-п-ц- к-і-у- -------------------- Я хачу купіць кнігу. 0
Y----a-----khad-і-s’ ---іb-і-a-e-u. Y_ k_____ s_________ u b___________ Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u b-b-і-a-e-u- ----------------------------------- Ya khachu skhadzіts’ u bіblіyateku.
Ma tahaksin ajalehte osta. Я х-ч---уп--ь----е-у. Я х___ к_____ г______ Я х-ч- к-п-ц- г-з-т-. --------------------- Я хачу купіць газету. 0
Y--k-a-hu-sk-adzі--- u -n---r-yu. Y_ k_____ s_________ u k_________ Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u k-і-a-n-u- --------------------------------- Ya khachu skhadzіts’ u knіgarnyu.
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Я х--- --адз--ь у----лі--э--, каб у-я-ь-к-іг-. Я х___ с_______ у б__________ к__ у____ к_____ Я х-ч- с-а-з-ц- у б-б-і-т-к-, к-б у-я-ь к-і-у- ---------------------------------------------- Я хачу схадзіць у бібліятэку, каб узяць кнігу. 0
Ya -ha--u-s-had-іt-- u k-іg-rn--. Y_ k_____ s_________ u k_________ Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u k-і-a-n-u- --------------------------------- Ya khachu skhadzіts’ u knіgarnyu.
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Я---ч- сх--з--ь -----гар-ю,---б--у-і-ь-кніг-. Я х___ с_______ у к________ к__ к_____ к_____ Я х-ч- с-а-з-ц- у к-і-а-н-, к-б к-п-ц- к-і-у- --------------------------------------------- Я хачу схадзіць у кнігарню, каб купіць кнігу. 0
Ya------- s--ad-іt-’-u-k--garnyu. Y_ k_____ s_________ u k_________ Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u k-і-a-n-u- --------------------------------- Ya khachu skhadzіts’ u knіgarnyu.
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Я --------дз-ц--- ш--ік, к-- к-піць газ---. Я х___ с_______ у ш_____ к__ к_____ г______ Я х-ч- с-а-з-ц- у ш-п-к- к-б к-п-ц- г-з-т-. ------------------------------------------- Я хачу схадзіць у шапік, каб купіць газету. 0
Y--kh-c---sk-a--і--’-u sh-pіk. Y_ k_____ s_________ u s______ Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u s-a-і-. ------------------------------ Ya khachu skhadzіts’ u shapіk.
Ma tahaksin prillipoodi. Я х-чу --ад-і-- --к--му---т--і. Я х___ с_______ у к____ о______ Я х-ч- с-а-з-ц- у к-а-у о-т-к-. ------------------------------- Я хачу схадзіць у краму оптыкі. 0
Ya kh------kh-dz-ts’ u sh--іk. Y_ k_____ s_________ u s______ Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u s-a-і-. ------------------------------ Ya khachu skhadzіts’ u shapіk.
Ma tahaksin kauplusesse. Я-хач--сх---і-ь-- с--ер-ар-ет. Я х___ с_______ у с___________ Я х-ч- с-а-з-ц- у с-п-р-а-к-т- ------------------------------ Я хачу схадзіць у супермаркет. 0
Ya k---hu-sk-ad-іts’---sh--іk. Y_ k_____ s_________ u s______ Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u s-a-і-. ------------------------------ Ya khachu skhadzіts’ u shapіk.
Ma tahaksin pagariärisse. Я хачу с------ь---б-лач-ую. Я х___ с_______ у б________ Я х-ч- с-а-з-ц- у б-л-ч-у-. --------------------------- Я хачу схадзіць у булачную. 0
Ya-k--c-- u----------ary---n-e --іg-. Y_ k_____ u______ u k_________ k_____ Y- k-a-h- u-y-t-’ u k-r-s-a-n- k-і-u- ------------------------------------- Ya khachu uzyats’ u karystanne knіgu.
Ma tahaksin prille osta. Я--ачу купіц--а--л-ры. Я х___ к_____ а_______ Я х-ч- к-п-ц- а-у-я-ы- ---------------------- Я хачу купіць акуляры. 0
Y--k--ch--u---t-’-u-kar---a-------gu. Y_ k_____ u______ u k_________ k_____ Y- k-a-h- u-y-t-’ u k-r-s-a-n- k-і-u- ------------------------------------- Ya khachu uzyats’ u karystanne knіgu.
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Я----- купі-ь----а-і-у----------ну. Я х___ к_____ с_______ і г_________ Я х-ч- к-п-ц- с-д-в-н- і г-р-д-і-у- ----------------------------------- Я хачу купіць садавіну і гародніну. 0
Y---hac-u -----s- u kar--------k-і--. Y_ k_____ u______ u k_________ k_____ Y- k-a-h- u-y-t-’ u k-r-s-a-n- k-і-u- ------------------------------------- Ya khachu uzyats’ u karystanne knіgu.
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Я хачу купі-- -у-ач-- і х-е-. Я х___ к_____ б______ і х____ Я х-ч- к-п-ц- б-л-ч-і і х-е-. ----------------------------- Я хачу купіць булачкі і хлеб. 0
Y- k-achu---p-t-’-----u. Y_ k_____ k______ k_____ Y- k-a-h- k-p-t-’ k-і-u- ------------------------ Ya khachu kupіts’ knіgu.
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Я хач- -хадзі-- - -ра----пт-кі, ка---уп-ц- а-у-я--. Я х___ с_______ у к____ о______ к__ к_____ а_______ Я х-ч- с-а-з-ц- у к-а-у о-т-к-, к-б к-п-ц- а-у-я-ы- --------------------------------------------------- Я хачу схадзіць у краму оптыкі, каб купіць акуляры. 0
Ya-kh--hu-k-pі--’ --і--. Y_ k_____ k______ k_____ Y- k-a-h- k-p-t-’ k-і-u- ------------------------ Ya khachu kupіts’ knіgu.
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Я-ха-у-схад-----у су--рма--е---к-б -у--ц--са---ін- і --р-дн--у. Я х___ с_______ у с___________ к__ к_____ с_______ і г_________ Я х-ч- с-а-з-ц- у с-п-р-а-к-т- к-б к-п-ц- с-д-в-н- і г-р-д-і-у- --------------------------------------------------------------- Я хачу схадзіць у супермаркет, каб купіць садавіну і гародніну. 0
Ya -h-----k---t---kn-gu. Y_ k_____ k______ k_____ Y- k-a-h- k-p-t-’ k-і-u- ------------------------ Ya khachu kupіts’ knіgu.
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Я --ч- с--д---------л----ю---аб--упі----ул---- і --е-. Я х___ с_______ у б________ к__ к_____ б______ і х____ Я х-ч- с-а-з-ц- у б-л-ч-у-, к-б к-п-ц- б-л-ч-і і х-е-. ------------------------------------------------------ Я хачу схадзіць у булачную, каб купіць булачкі і хлеб. 0
Ya -hach------ts--g-ze--. Y_ k_____ k______ g______ Y- k-a-h- k-p-t-’ g-z-t-. ------------------------- Ya khachu kupіts’ gazetu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!