Vestmik

et Asjaajamised   »   kk Зат сатып алу

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [елу бір]

51 [elw bir]

Зат сатып алу

Zat satıp alw

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Кі-а-ха--ға -ар-ым -ел---. К__________ б_____ к______ К-т-п-а-а-а б-р-ы- к-л-д-. -------------------------- Кітапханаға барғым келеді. 0
Zat sa--- a-w Z__ s____ a__ Z-t s-t-p a-w ------------- Zat satıp alw
Ma tahaksin raamatupoodi. Кі-ап дүк--і-е--а-ғым----е-і. К____ д_______ б_____ к______ К-т-п д-к-н-н- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------------- Кітап дүкеніне барғым келеді. 0
Zat----ıp a-w Z__ s____ a__ Z-t s-t-p a-w ------------- Zat satıp alw
Ma tahaksin kioski. Мен-ң--и-ск-г- -----м-------. М____ к_______ б_____ к______ М-н-ң к-о-к-г- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------------- Менің киоскіге барғым келеді. 0
K--ap----ğa--arğ-- k-l-di. K__________ b_____ k______ K-t-p-a-a-a b-r-ı- k-l-d-. -------------------------- Kitapxanağa barğım keledi.
Ma tahaksin raamatut laenutada. Кі--пхан-д---кі--п-алғы- -елед-. К___________ к____ а____ к______ К-т-п-а-а-а- к-т-п а-ғ-м к-л-д-. -------------------------------- Кітапханадан кітап алғым келеді. 0
K--ap--n----bar--m -e--d-. K__________ b_____ k______ K-t-p-a-a-a b-r-ı- k-l-d-. -------------------------- Kitapxanağa barğım keledi.
Ma tahaksin raamatut osta. М---ң --т-- -ат-----ғ----ел-д-. М____ к____ с____ а____ к______ М-н-ң к-т-п с-т-п а-ғ-м к-л-д-. ------------------------------- Менің кітап сатып алғым келеді. 0
K---px--a-a--a---m keledi. K__________ b_____ k______ K-t-p-a-a-a b-r-ı- k-l-d-. -------------------------- Kitapxanağa barğım keledi.
Ma tahaksin ajalehte osta. Г-зе- с-т-- а-ғ-м-ке-е--. Г____ с____ а____ к______ Г-з-т с-т-п а-ғ-м к-л-д-. ------------------------- Газет сатып алғым келеді. 0
Kit-p dük-n--e bar-ı- -ele--. K____ d_______ b_____ k______ K-t-p d-k-n-n- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------------- Kitap dükenine barğım keledi.
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Кітап-ал--а-кі--------а бар--м к--еді. К____ а____ к__________ б_____ к______ К-т-п а-у-а к-т-п-а-а-а б-р-ы- к-л-д-. -------------------------------------- Кітап алуға кітапханаға барғым келеді. 0
K--ap-dü---ine b-r-ım-ke---i. K____ d_______ b_____ k______ K-t-p d-k-n-n- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------------- Kitap dükenine barğım keledi.
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. К---п-а-уға кіт-п ---е-ін-----ғы--ке--д-. К____ а____ к____ д_______ б_____ к______ К-т-п а-у-а к-т-п д-к-н-н- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------------------------- Кітап алуға кітап дүкеніне барғым келеді. 0
Ki-a----ken--- -arğ-m kel--i. K____ d_______ b_____ k______ K-t-p d-k-n-n- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------------- Kitap dükenine barğım keledi.
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Га-ет а---а к----і-е ----ы- -е--ді. Г____ а____ к_______ б_____ к______ Г-з-т а-у-а к-о-к-г- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------------------- Газет алуға киоскіге барғым келеді. 0
Me-iñ-kïoskige barğım kel-di. M____ k_______ b_____ k______ M-n-ñ k-o-k-g- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------------- Meniñ kïoskige barğım keledi.
Ma tahaksin prillipoodi. О-тика-- барғ-м к-л-ді. О_______ б_____ к______ О-т-к-ғ- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------- Оптикаға барғым келеді. 0
M-ni- --oskig- -ar--m-----di. M____ k_______ b_____ k______ M-n-ñ k-o-k-g- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------------- Meniñ kïoskige barğım keledi.
Ma tahaksin kauplusesse. Суп--м--ке-ке -а---м--е--д-. С____________ б_____ к______ С-п-р-а-к-т-е б-р-ы- к-л-д-. ---------------------------- Супермаркетке барғым келеді. 0
Men-- k-o-ki-- ----ı- k--e-i. M____ k_______ b_____ k______ M-n-ñ k-o-k-g- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------------- Meniñ kïoskige barğım keledi.
Ma tahaksin pagariärisse. Н-- -ү----н- бар--м -е--ді. Н__ д_______ б_____ к______ Н-н д-к-н-н- б-р-ы- к-л-д-. --------------------------- Нан дүкеніне барғым келеді. 0
Kitapxa-------it-- a---- ke--d-. K___________ k____ a____ k______ K-t-p-a-a-a- k-t-p a-ğ-m k-l-d-. -------------------------------- Kitapxanadan kitap alğım keledi.
Ma tahaksin prille osta. Көз-л----к-с-ты- ---ым---ле-і. К_________ с____ а____ к______ К-з-л-і-і- с-т-п а-ғ-м к-л-д-. ------------------------------ Көзілдірік сатып алғым келеді. 0
Kitap-a-ad-n -it-p--lğ-m--eled-. K___________ k____ a____ k______ K-t-p-a-a-a- k-t-p a-ğ-m k-l-d-. -------------------------------- Kitapxanadan kitap alğım keledi.
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Же--с-м-н---к-ні------п ал-ы- к-----. Ж____ м__ к______ с____ а____ к______ Ж-м-с м-н к-к-н-с с-т-п а-ғ-м к-л-д-. ------------------------------------- Жеміс мен көкөніс сатып алғым келеді. 0
K-----an-d-------p --ğım --l---. K___________ k____ a____ k______ K-t-p-a-a-a- k-t-p a-ğ-m k-l-d-. -------------------------------- Kitapxanadan kitap alğım keledi.
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Т--а- --- ----с-ты--алғы- --лед-. Т____ п__ н__ с____ а____ к______ Т-қ-ш п-н н-н с-т-п а-ғ-м к-л-д-. --------------------------------- Тоқаш пен нан сатып алғым келеді. 0
Me-iñ--it----at-p a---m kel---. M____ k____ s____ a____ k______ M-n-ñ k-t-p s-t-p a-ğ-m k-l-d-. ------------------------------- Meniñ kitap satıp alğım keledi.
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Кө-ілд--і--алу-а -пт----- ба-ғым --л---. К_________ а____ о_______ б_____ к______ К-з-л-і-і- а-у-а о-т-к-ғ- б-р-ы- к-л-д-. ---------------------------------------- Көзілдірік алуға оптикаға барғым келеді. 0
M--iñ--ita- sa--p ---ı- kel-di. M____ k____ s____ a____ k______ M-n-ñ k-t-p s-t-p a-ğ-m k-l-d-. ------------------------------- Meniñ kitap satıp alğım keledi.
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Жемі- -е--көк---с--луғ--су---мар-е-ке-ба---- -ел--і. Ж____ п__ к______ а____ с____________ б_____ к______ Ж-м-с п-н к-к-н-с а-у-а с-п-р-а-к-т-е б-р-ы- к-л-д-. ---------------------------------------------------- Жеміс пен көкөніс алуға супермаркетке барғым келеді. 0
Meni- kit-- s-tı---l--- ke----. M____ k____ s____ a____ k______ M-n-ñ k-t-p s-t-p a-ğ-m k-l-d-. ------------------------------- Meniñ kitap satıp alğım keledi.
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. То--ш---н -ан -л-ғ----н----ені-- б-рғ-м-келеді. Т____ п__ н__ а____ н__ д_______ б_____ к______ Т-қ-ш п-н н-н а-у-а н-н д-к-н-н- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------------------------------- Тоқаш пен нан алуға нан дүкеніне барғым келеді. 0
Ga-e- satıp a-ğ------ed-. G____ s____ a____ k______ G-z-t s-t-p a-ğ-m k-l-d-. ------------------------- Gazet satıp alğım keledi.

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!