Vestmik

et Minevik 3   »   kk Өткен шақ 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [сексен үш]

83 [seksen üş]

Өткен шақ 3

Ötken şaq 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
helistama те-ефонме- -ө-л-су т_________ с______ т-л-ф-н-е- с-й-е-у ------------------ телефонмен сөйлесу 0
Ö-k-n-ş---3 Ö____ ş__ 3 Ö-k-n ş-q 3 ----------- Ötken şaq 3
Ma helistasin. М------е-о-м---с---е-т--. М__ т_________ с_________ М-н т-л-ф-н-е- с-й-е-т-м- ------------------------- Мен телефонмен сөйлестім. 0
Ötke- --- 3 Ö____ ş__ 3 Ö-k-n ş-q 3 ----------- Ötken şaq 3
Ma olin terve selle aja telefonil. Ме- ү-е-і тел-ф--мен-с-йлес-п жү----. М__ ү____ т_________ с_______ ж______ М-н ү-е-і т-л-ф-н-е- с-й-е-і- ж-р-і-. ------------------------------------- Мен үнемі телефонмен сөйлесіп жүрдім. 0
t--efonm-n -----sw t_________ s______ t-l-f-n-e- s-y-e-w ------------------ telefonmen söylesw
küsima сұ--у с____ с-р-у ----- сұрау 0
te-efo-me- --yle-w t_________ s______ t-l-f-n-e- s-y-e-w ------------------ telefonmen söylesw
Ma küsisin. М---с-рад-м. М__ с_______ М-н с-р-д-м- ------------ Мен сұрадым. 0
t-l-fonm-n------sw t_________ s______ t-l-f-n-e- s-y-e-w ------------------ telefonmen söylesw
Ma olen alati küsinud. М-н үн-м---ұ---т--мы-. М__ ү____ с___________ М-н ү-е-і с-р-й-ы-м-н- ---------------------- Мен үнемі сұрайтынмын. 0
Men---l-f--m-n -ö-l-s---. M__ t_________ s_________ M-n t-l-f-n-e- s-y-e-t-m- ------------------------- Men telefonmen söylestim.
jutustama ай-у а___ а-т- ---- айту 0
Men-t----o-me---öy--sti-. M__ t_________ s_________ M-n t-l-f-n-e- s-y-e-t-m- ------------------------- Men telefonmen söylestim.
Ma jutustasin. Мен -йты- -ер---. М__ а____ б______ М-н а-т-п б-р-і-. ----------------- Мен айтып бердім. 0
M-n----efo---- s---e-tim. M__ t_________ s_________ M-n t-l-f-n-e- s-y-e-t-m- ------------------------- Men telefonmen söylestim.
Ma jutustasin terve loo ära. Мен --и--ны---лы------п--ер---. М__ о______ т____ а____ б______ М-н о-и-а-ы т-л-қ а-т-п б-р-і-. ------------------------------- Мен оқиғаны толық айтып бердім. 0
M-n-üne-i--e-e----en -ö--e-ip ------. M__ ü____ t_________ s_______ j______ M-n ü-e-i t-l-f-n-e- s-y-e-i- j-r-i-. ------------------------------------- Men ünemi telefonmen söylesip jürdim.
õppima оқу о__ о-у --- оқу 0
Men -nem- t---f-n-----ö-lesi- ----i-. M__ ü____ t_________ s_______ j______ M-n ü-e-i t-l-f-n-e- s-y-e-i- j-r-i-. ------------------------------------- Men ünemi telefonmen söylesip jürdim.
Ma õppisin. М-- -қ-д--. М__ о______ М-н о-ы-ы-. ----------- Мен оқыдым. 0
Me--ünem-------onme- s----sip---rdi-. M__ ü____ t_________ s_______ j______ M-n ü-e-i t-l-f-n-e- s-y-e-i- j-r-i-. ------------------------------------- Men ünemi telefonmen söylesip jürdim.
Ma õppisin terve õhtu. Ме--ке- бой----ы---. М__ к__ б___ о______ М-н к-ш б-й- о-ы-ы-. -------------------- Мен кеш бойы оқыдым. 0
su-aw s____ s-r-w ----- suraw
töötama жұмыс і--еу ж____ і____ ж-м-с і-т-у ----------- жұмыс істеу 0
su-aw s____ s-r-w ----- suraw
Ma töötasin. Мен---м-- --тедім. М__ ж____ і_______ М-н ж-м-с і-т-д-м- ------------------ Мен жұмыс істедім. 0
su--w s____ s-r-w ----- suraw
Ma töötasin terve päeva. М-н кү------ы ж-мыс-істе--м. М__ к___ б___ ж____ і_______ М-н к-н- б-й- ж-м-с і-т-д-м- ---------------------------- Мен күні бойы жұмыс істедім. 0
M---s--adım. M__ s_______ M-n s-r-d-m- ------------ Men suradım.
sööma та-----ну т________ т-м-қ-а-у --------- тамақтану 0
M-n s--a-ı-. M__ s_______ M-n s-r-d-m- ------------ Men suradım.
Ma sõin. М---т-м-----дым. М__ т___________ М-н т-м-қ-а-д-м- ---------------- Мен тамақтандым. 0
M---su--dı-. M__ s_______ M-n s-r-d-m- ------------ Men suradım.
Ma sõin kogu toidu ära. М-н---- -ама-ты---- -----м. М__ б__ т______ ж__ қ______ М-н б-р т-м-қ-ы ж-п қ-й-ы-. --------------------------- Мен бар тамақты жеп қойдым. 0
M----ne-i s-rayt--mın. M__ ü____ s___________ M-n ü-e-i s-r-y-ı-m-n- ---------------------- Men ünemi suraytınmın.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!