Vestmik

et Minevik 3   »   hu Múlt 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [nyolcvanhárom]

Múlt 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
helistama t-lefonál-i t__________ t-l-f-n-l-i ----------- telefonálni 0
Ma helistasin. Tel-fonálta-. T____________ T-l-f-n-l-a-. ------------- Telefonáltam. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. A---gés---dő--n-tel-f-n-l-a-. A_ e____ i_____ t____________ A- e-é-z i-ő-e- t-l-f-n-l-a-. ----------------------------- Az egész időben telefonáltam. 0
küsima kér--zni k_______ k-r-e-n- -------- kérdezni 0
Ma küsisin. K--de-te-. K_________ K-r-e-t-m- ---------- Kérdeztem. 0
Ma olen alati küsinud. Mi---- ---d--t--. M_____ k_________ M-n-i- k-r-e-t-m- ----------------- Mindig kérdeztem. 0
jutustama m--é-ni m______ m-s-l-i ------- mesélni 0
Ma jutustasin. M-sélte-. M________ M-s-l-e-. --------- Meséltem. 0
Ma jutustasin terve loo ära. A- --és- tört-ne-et e-mes-l---. A_ e____ t_________ e__________ A- e-é-z t-r-é-e-e- e-m-s-l-e-. ------------------------------- Az egész történetet elmeséltem. 0
õppima t-nu-ni t______ t-n-l-i ------- tanulni 0
Ma õppisin. T-nul--m. T________ T-n-l-a-. --------- Tanultam. 0
Ma õppisin terve õhtu. E-é-- e--- --n-----. E____ e___ t________ E-é-z e-t- t-n-l-a-. -------------------- Egész este tanultam. 0
töötama dol----i d_______ d-l-o-n- -------- dolgozni 0
Ma töötasin. Dolgoz--m. D_________ D-l-o-t-m- ---------- Dolgoztam. 0
Ma töötasin terve päeva. E---z-n-p -o-g-z--m. E____ n__ d_________ E-é-z n-p d-l-o-t-m- -------------------- Egész nap dolgoztam. 0
sööma enni e___ e-n- ---- enni 0
Ma sõin. E-t-m. E_____ E-t-m- ------ Ettem. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Az ö-s-e- -t--t-me-----m. A_ ö_____ é____ m________ A- ö-s-e- é-e-t m-g-t-e-. ------------------------- Az összes ételt megettem. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ungari (1-100) MP3 ungari (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!