Vestmik

et Minevik 3   »   ru Прошедшая форма 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [восемьдесят три]

83 [vosemʹdesyat tri]

Прошедшая форма 3

Proshedshaya forma 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
helistama Говорить----т-лефо-у Г_______ п_ т_______ Г-в-р-т- п- т-л-ф-н- -------------------- Говорить по телефону 0
Pr-s-e-s-----form- 3 P___________ f____ 3 P-o-h-d-h-y- f-r-a 3 -------------------- Proshedshaya forma 3
Ma helistasin. Я--о--рил-----в-р-л- -о -ел-фо--. Я г______ / г_______ п_ т________ Я г-в-р-л / г-в-р-л- п- т-л-ф-н-. --------------------------------- Я говорил / говорила по телефону. 0
Pr----ds--ya---rma-3 P___________ f____ 3 P-o-h-d-h-y- f-r-a 3 -------------------- Proshedshaya forma 3
Ma olin terve selle aja telefonil. Я -се -ре-я ---о--л-- -овори-- -- -е--ф-ну. Я в__ в____ г______ / г_______ п_ т________ Я в-е в-е-я г-в-р-л / г-в-р-л- п- т-л-ф-н-. ------------------------------------------- Я все время говорил / говорила по телефону. 0
G---ri---po t--efo-u G_______ p_ t_______ G-v-r-t- p- t-l-f-n- -------------------- Govoritʹ po telefonu
küsima Сп-а-ив--ь С_________ С-р-ш-в-т- ---------- Спрашивать 0
G-vo-i---p- t--efonu G_______ p_ t_______ G-v-r-t- p- t-l-f-n- -------------------- Govoritʹ po telefonu
Ma küsisin. Я сп--си------------. Я с______ / с________ Я с-р-с-л / с-р-с-л-. --------------------- Я спросил / спросила. 0
G-v-rit--p- --l-fonu G_______ p_ t_______ G-v-r-t- p- t-l-f-n- -------------------- Govoritʹ po telefonu
Ma olen alati küsinud. Я-все--- --раш--ал - с-раш--ал-. Я в_____ с________ / с__________ Я в-е-д- с-р-ш-в-л / с-р-ш-в-л-. -------------------------------- Я всегда спрашивал / спрашивала. 0
Y--g--o--l --g--oril- -o--e----n-. Y_ g______ / g_______ p_ t________ Y- g-v-r-l / g-v-r-l- p- t-l-f-n-. ---------------------------------- Ya govoril / govorila po telefonu.
jutustama Рас--аз--а-ь Р___________ Р-с-к-з-в-т- ------------ Рассказывать 0
Ya---v---l --g--o--l--p--te--fon-. Y_ g______ / g_______ p_ t________ Y- g-v-r-l / g-v-r-l- p- t-l-f-n-. ---------------------------------- Ya govoril / govorila po telefonu.
Ma jutustasin. Я -а-с--за- - -------а-а. Я р________ / р__________ Я р-с-к-з-л / р-с-к-з-л-. ------------------------- Я рассказал / рассказала. 0
Y- -ovo-il --govor--- -o-t--e--n-. Y_ g______ / g_______ p_ t________ Y- g-v-r-l / g-v-r-l- p- t-l-f-n-. ---------------------------------- Ya govoril / govorila po telefonu.
Ma jutustasin terve loo ära. Я-р--ск-------рас--а-а-- всю ист-р-ю. Я р________ / р_________ в__ и_______ Я р-с-к-з-л / р-с-к-з-л- в-ю и-т-р-ю- ------------------------------------- Я рассказал / рассказала всю историю. 0
Ya-vse-vremy- -o--r-l------or-la p- -el---n-. Y_ v__ v_____ g______ / g_______ p_ t________ Y- v-e v-e-y- g-v-r-l / g-v-r-l- p- t-l-f-n-. --------------------------------------------- Ya vse vremya govoril / govorila po telefonu.
õppima Уч--ь У____ У-и-ь ----- Учить 0
Y--v-- --e-ya-govo-il-/---vor--a-p----l-fo--. Y_ v__ v_____ g______ / g_______ p_ t________ Y- v-e v-e-y- g-v-r-l / g-v-r-l- p- t-l-f-n-. --------------------------------------------- Ya vse vremya govoril / govorila po telefonu.
Ma õppisin. Я--ч-л-- у---а. Я у___ / у_____ Я у-и- / у-и-а- --------------- Я учил / учила. 0
Y- v---vremy--g-vori- --g-v--i-- -o --l-f-nu. Y_ v__ v_____ g______ / g_______ p_ t________ Y- v-e v-e-y- g-v-r-l / g-v-r-l- p- t-l-f-n-. --------------------------------------------- Ya vse vremya govoril / govorila po telefonu.
Ma õppisin terve õhtu. Я---сь----е--уч---/ учи-а. Я в___ в____ у___ / у_____ Я в-с- в-ч-р у-и- / у-и-а- -------------------------- Я весь вечер учил / учила. 0
S----hiv--ʹ S__________ S-r-s-i-a-ʹ ----------- Sprashivatʹ
töötama Работ-ть Р_______ Р-б-т-т- -------- Работать 0
Spr-s---a-ʹ S__________ S-r-s-i-a-ʹ ----------- Sprashivatʹ
Ma töötasin. Я р--ота--/--аб---л-. Я р______ / р________ Я р-б-т-л / р-б-т-л-. --------------------- Я работал / работала. 0
Sp-a-----tʹ S__________ S-r-s-i-a-ʹ ----------- Sprashivatʹ
Ma töötasin terve päeva. Я --сь---н- ----тал /--аб--ал-. Я в___ д___ р______ / р________ Я в-с- д-н- р-б-т-л / р-б-т-л-. ------------------------------- Я весь день работал / работала. 0
Y- s-rosi- --sp--s-l-. Y_ s______ / s________ Y- s-r-s-l / s-r-s-l-. ---------------------- Ya sprosil / sprosila.
sööma Ес-ь Е___ Е-т- ---- Есть 0
Y--spro-il----pro---a. Y_ s______ / s________ Y- s-r-s-l / s-r-s-l-. ---------------------- Ya sprosil / sprosila.
Ma sõin. Я п--л-/ ---ла. Я п___ / п_____ Я п-е- / п-е-а- --------------- Я поел / поела. 0
Ya--p-o-i- / -p--s---. Y_ s______ / s________ Y- s-r-s-l / s-r-s-l-. ---------------------- Ya sprosil / sprosila.
Ma sõin kogu toidu ära. Я-съ-л / --ела-всю-п---ию. Я с___ / с____ в__ п______ Я с-е- / с-е-а в-ю п-р-и-. -------------------------- Я съел / съела всю порцию. 0
Ya vseg-a ---as--v-- / -pr-s-i-a-a. Y_ v_____ s_________ / s___________ Y- v-e-d- s-r-s-i-a- / s-r-s-i-a-a- ----------------------------------- Ya vsegda sprashival / sprashivala.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + vene (1-100) MP3 vene (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!