Vestmik

et Arvud   »   ru Цифры

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [семь]

7 [semʹ]

Цифры

Tsifry

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
Ma loendan: Я--ч---ю: Я с______ Я с-и-а-: --------- Я считаю: 0
Ya -c-ita-u: Y_ s________ Y- s-h-t-y-: ------------ Ya schitayu:
üks, kaks, kolm один,--в-,--ри о____ д___ т__ о-и-, д-а- т-и -------------- один, два, три 0
o--n,--v-- --i o____ d___ t__ o-i-, d-a- t-i -------------- odin, dva, tri
Ma loendan kolmeni. Я -чи-а- -о-т-ёх. Я с_____ д_ т____ Я с-и-а- д- т-ё-. ----------------- Я считаю до трёх. 0
Ya---hi-ayu -o -rë-h. Y_ s_______ d_ t_____ Y- s-h-t-y- d- t-ë-h- --------------------- Ya schitayu do trëkh.
Ma loendan edasi: Я -ч-та---альш-: Я с_____ д______ Я с-и-а- д-л-ш-: ---------------- Я считаю дальше: 0
Ya --hi---u -al-s-e: Y_ s_______ d_______ Y- s-h-t-y- d-l-s-e- -------------------- Ya schitayu dalʹshe:
neli, viis, kuus, ч-т-ре--п---, ---ть, ч______ п____ ш_____ ч-т-р-, п-т-, ш-с-ь- -------------------- четыре, пять, шесть, 0
c-et-re- -yat-- s-e-tʹ, c_______ p_____ s______ c-e-y-e- p-a-ʹ- s-e-t-, ----------------------- chetyre, pyatʹ, shestʹ,
seitse, kaheksa, üheksa се-ь--восем-,--е-ять с____ в______ д_____ с-м-, в-с-м-, д-в-т- -------------------- семь, восемь, девять 0
sem-- -----ʹ, -e--a-ʹ s____ v______ d______ s-m-, v-s-m-, d-v-a-ʹ --------------------- semʹ, vosemʹ, devyatʹ
Ma loendan. Я --и-а-. Я с______ Я с-и-а-. --------- Я считаю. 0
Y-------ay-. Y_ s________ Y- s-h-t-y-. ------------ Ya schitayu.
Sa loendad. Т- --ит--ш-. Т_ с________ Т- с-и-а-ш-. ------------ Ты считаешь. 0
T--sc-it-y--hʹ. T_ s___________ T- s-h-t-y-s-ʹ- --------------- Ty schitayeshʹ.
Ta loendab. Он -ч-та--. О_ с_______ О- с-и-а-т- ----------- Он считает. 0
On--c-ita-et. O_ s_________ O- s-h-t-y-t- ------------- On schitayet.
Üks. Esimene. О-ин.--е----. О____ П______ О-и-. П-р-ы-. ------------- Один. Первый. 0
Od-n- -erv--. O____ P______ O-i-. P-r-y-. ------------- Odin. Pervyy.
Kaks. Teine. Дв-.--т--ой. Д___ В______ Д-а- В-о-о-. ------------ Два. Второй. 0
Dva- -t----. D___ V______ D-a- V-o-o-. ------------ Dva. Vtoroy.
Kolm. Kolmas. Тр-- -ретий. Т___ Т______ Т-и- Т-е-и-. ------------ Три. Третий. 0
Tr-- -r----. T___ T______ T-i- T-e-i-. ------------ Tri. Tretiy.
Neli. Neljas. Ч-ты-е. ----ё-т-й. Ч______ Ч_________ Ч-т-р-. Ч-т-ё-т-й- ------------------ Четыре. Четвёртый. 0
C----re.--h-tvër-yy. C_______ C__________ C-e-y-e- C-e-v-r-y-. -------------------- Chetyre. Chetvërtyy.
Viis. Viies. П--ь--П-тый. П____ П_____ П-т-. П-т-й- ------------ Пять. Пятый. 0
P--t-- -----y. P_____ P______ P-a-ʹ- P-a-y-. -------------- Pyatʹ. Pyatyy.
Kuus. Kuues. Шес-ь. -е----. Ш_____ Ш______ Ш-с-ь- Ш-с-о-. -------------- Шесть. Шестой. 0
She-t-- -h-sto-. S______ S_______ S-e-t-. S-e-t-y- ---------------- Shestʹ. Shestoy.
Seitse. Seitsmes. Семь- ---ьмой. С____ С_______ С-м-. С-д-м-й- -------------- Семь. Седьмой. 0
Se----Sed-m--. S____ S_______ S-m-. S-d-m-y- -------------- Semʹ. Sedʹmoy.
Kaheksa. Kaheksas. В-семь- --с----. В______ В_______ В-с-м-. В-с-м-й- ---------------- Восемь. Восьмой. 0
Vosemʹ. Vo-ʹ--y. V______ V_______ V-s-m-. V-s-m-y- ---------------- Vosemʹ. Vosʹmoy.
Üheksa. Üheksas. Д-в-ть- -е-ят--. Д______ Д_______ Д-в-т-. Д-в-т-й- ---------------- Девять. Девятый. 0
D-----ʹ- ---ya-y-. D_______ D________ D-v-a-ʹ- D-v-a-y-. ------------------ Devyatʹ. Devyatyy.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + vene (1-100) MP3 vene (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.