Vestmik

et Minevik 3   »   mr भूतकाळ ३

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

८३ [त्र्याऐंशी]

83 [Tryā'ainśī]

भूतकाळ ३

bhūtakāḷa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti marati Mängi Rohkem
helistama टेल--ोन--र-े टे___ क__ ट-ल-फ-न क-ण- ------------ टेलिफोन करणे 0
b---a-ā---3 b________ 3 b-ū-a-ā-a 3 ----------- bhūtakāḷa 3
Ma helistasin. म---ेल-फ-न केला. मी टे___ के__ म- ट-ल-फ-न क-ल-. ---------------- मी टेलिफोन केला. 0
b-ū---āḷa 3 b________ 3 b-ū-a-ā-a 3 ----------- bhūtakāḷa 3
Ma olin terve selle aja telefonil. म--संप--्ण -े- टे---ो-व- -ो-त ह--ो. --ह---. मी सं___ वे_ टे_____ बो__ हो__ / हो__ म- स-प-र-ण व-ळ ट-ल-फ-न-र ब-ल- ह-त-. / ह-त-. ------------------------------------------- मी संपूर्ण वेळ टेलिफोनवर बोलत होतो. / होते. 0
ṭ---p---a k---ṇē ṭ________ k_____ ṭ-l-p-ō-a k-r-ṇ- ---------------- ṭēliphōna karaṇē
küsima व-चार-े वि___ व-च-र-े ------- विचारणे 0
ṭ---phō-a -a-a-ē ṭ________ k_____ ṭ-l-p-ō-a k-r-ṇ- ---------------- ṭēliphōna karaṇē
Ma küsisin. म--वि-ा--े. मी वि____ म- व-च-र-े- ----------- मी विचारले. 0
ṭ--iphōn--karaṇē ṭ________ k_____ ṭ-l-p-ō-a k-r-ṇ- ---------------- ṭēliphōna karaṇē
Ma olen alati küsinud. म--न-ह--ी---िच-र--आ--. मी ने___ वि___ आ__ म- न-ह-म-च व-च-र- आ-ो- ---------------------- मी नेहेमीच विचारत आलो. 0
mī -ēli--ōn----l-. m_ ṭ________ k____ m- ṭ-l-p-ō-a k-l-. ------------------ mī ṭēliphōna kēlā.
jutustama न--ेदन--रणे नि___ क__ न-व-द- क-ण- ----------- निवेदन करणे 0
m--ṭ-lip--n---ēlā. m_ ṭ________ k____ m- ṭ-l-p-ō-a k-l-. ------------------ mī ṭēliphōna kēlā.
Ma jutustasin. मी न-व-दन----े. मी नि___ के__ म- न-व-द- क-ल-. --------------- मी निवेदन केले. 0
mī ---iph--a---lā. m_ ṭ________ k____ m- ṭ-l-p-ō-a k-l-. ------------------ mī ṭēliphōna kēlā.
Ma jutustasin terve loo ära. मी -ूर-ण कह-ण--न-व-दन क---. मी पू__ क__ नि___ के__ म- प-र-ण क-ा-ी न-व-द- क-ल-. --------------------------- मी पूर्ण कहाणी निवेदन केली. 0
M--sa--ū-ṇ-----a ṭēli--ō---ar- b--a-a hō-ō--- -ōt-. M_ s_______ v___ ṭ____________ b_____ h____ / H____ M- s-m-ū-ṇ- v-ḷ- ṭ-l-p-ō-a-a-a b-l-t- h-t-. / H-t-. --------------------------------------------------- Mī sampūrṇa vēḷa ṭēliphōnavara bōlata hōtō. / Hōtē.
õppima श--ण--/ -भ्--- -र-े शि__ / अ___ क__ श-क-े / अ-्-ा- क-ण- ------------------- शिकणे / अभ्यास करणे 0
Mī -a-p-r-a----- ṭ--ip------r- b-l--- hōtō.---H-t-. M_ s_______ v___ ṭ____________ b_____ h____ / H____ M- s-m-ū-ṇ- v-ḷ- ṭ-l-p-ō-a-a-a b-l-t- h-t-. / H-t-. --------------------------------------------------- Mī sampūrṇa vēḷa ṭēliphōnavara bōlata hōtō. / Hōtē.
Ma õppisin. मी-शिकले.---श-कल-. मी शि___ / शि___ म- श-क-े- / श-क-ो- ------------------ मी शिकले. / शिकलो. 0
M- s-mp-rṇ----ḷ- ---iphōn-va-a--ō--t--hō-ō- /--ōt-. M_ s_______ v___ ṭ____________ b_____ h____ / H____ M- s-m-ū-ṇ- v-ḷ- ṭ-l-p-ō-a-a-a b-l-t- h-t-. / H-t-. --------------------------------------------------- Mī sampūrṇa vēḷa ṭēliphōnavara bōlata hōtō. / Hōtē.
Ma õppisin terve õhtu. म- -ंपूर-- संध्-ा--ळभर अभ्--स -े-ा. मी सं___ सं______ अ___ के__ म- स-प-र-ण स-ध-य-क-ळ-र अ-्-ा- क-ल-. ----------------------------------- मी संपूर्ण संध्याकाळभर अभ्यास केला. 0
V-c--aṇē V_______ V-c-r-ṇ- -------- Vicāraṇē
töötama क-म-क--े का_ क__ क-म क-ण- -------- काम करणे 0
V-cāraṇē V_______ V-c-r-ṇ- -------- Vicāraṇē
Ma töötasin. म- क-म --ले. मी का_ के__ म- क-म क-ल-. ------------ मी काम केले. 0
V-cār-ṇē V_______ V-c-r-ṇ- -------- Vicāraṇē
Ma töötasin terve päeva. म- पूर्- द-वस --म-केल-. मी पू__ दि__ का_ के__ म- प-र-ण द-व- क-म क-ल-. ----------------------- मी पूर्ण दिवस काम केले. 0
mī---------. m_ v________ m- v-c-r-l-. ------------ mī vicāralē.
sööma जेवणे जे__ ज-व-े ----- जेवणे 0
m----cā-alē. m_ v________ m- v-c-r-l-. ------------ mī vicāralē.
Ma sõin. मी -ेव-ो.-/--ेवले. मी जे___ / जे___ म- ज-व-ो- / ज-व-े- ------------------ मी जेवलो. / जेवले. 0
m- -ic--al-. m_ v________ m- v-c-r-l-. ------------ mī vicāralē.
Ma sõin kogu toidu ära. म- -र-व------ज--लो.-- -ेव--. मी स__ जे__ जे___ / जे___ म- स-्- ज-व- ज-व-ो- / ज-व-े- ---------------------------- मी सर्व जेवण जेवलो. / जेवले. 0
Mī--ē-----a v--ā-a-- ---. M_ n_______ v_______ ā___ M- n-h-m-c- v-c-r-t- ā-ō- ------------------------- Mī nēhēmīca vicārata ālō.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + marati (1-100) MP3 marati (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!