Vestmik

et Minevik 3   »   tr Geçmiş zaman 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [seksen üç]

Geçmiş zaman 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
helistama tel---- e-mek t______ e____ t-l-f-n e-m-k ------------- telefon etmek 0
Ma helistasin. T-le-on ettim. T______ e_____ T-l-f-n e-t-m- -------------- Telefon ettim. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. D-------tel-f-n -tt-m. D______ t______ e_____ D-v-m-ı t-l-f-n e-t-m- ---------------------- Devamlı telefon ettim. 0
küsima s---ak s_____ s-r-a- ------ sormak 0
Ma küsisin. S----m. S______ S-r-u-. ------- Sordum. 0
Ma olen alati küsinud. He- s-rd--. H__ s______ H-p s-r-u-. ----------- Hep sordum. 0
jutustama a-l--mak a_______ a-l-t-a- -------- anlatmak 0
Ma jutustasin. Anl-t-ı-. A________ A-l-t-ı-. --------- Anlattım. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Bütü---ik-ye-- an---tı-. B____ h_______ a________ B-t-n h-k-y-y- a-l-t-ı-. ------------------------ Bütün hikâyeyi anlattım. 0
õppima ö------k ö_______ ö-r-n-e- -------- öğrenmek 0
Ma õppisin. Öğre----. Ö________ Ö-r-n-i-. --------- Öğrendim. 0
Ma õppisin terve õhtu. B-tün ak--- -ğr-n-im. B____ a____ ö________ B-t-n a-ş-m ö-r-n-i-. --------------------- Bütün akşam öğrendim. 0
töötama ça-ış--k ç_______ ç-l-ş-a- -------- çalışmak 0
Ma töötasin. Çal-ştı-. Ç________ Ç-l-ş-ı-. --------- Çalıştım. 0
Ma töötasin terve päeva. B---n-g-n ç-lış--m. B____ g__ ç________ B-t-n g-n ç-l-ş-ı-. ------------------- Bütün gün çalıştım. 0
sööma y--ek -emek y____ y____ y-m-k y-m-k ----------- yemek yemek 0
Ma sõin. Yem-- ye-i-. Y____ y_____ Y-m-k y-d-m- ------------ Yemek yedim. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Y-meğ-n-h-ps--i ye-i-. Y______ h______ y_____ Y-m-ğ-n h-p-i-i y-d-m- ---------------------- Yemeğin hepsini yedim. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + türgi (1-100) MP3 türgi (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!