Vestmik

et Linnas   »   tr Şehirde

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [yirmi beş]

Şehirde

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Tr-- i-t-sy-n--a -itm-k ----yo-u-. T___ i__________ g_____ i_________ T-e- i-t-s-o-u-a g-t-e- i-t-y-r-m- ---------------------------------- Tren istasyonuna gitmek istiyorum. 0
Ma sooviks lennujaama minna. H--a-i-a-ı-a gi-mek-is---or-m. H___________ g_____ i_________ H-v-l-m-n-n- g-t-e- i-t-y-r-m- ------------------------------ Havalimanına gitmek istiyorum. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Ş-hir merk--i-e --tm-k-is-i-o-u-. Ş____ m________ g_____ i_________ Ş-h-r m-r-e-i-e g-t-e- i-t-y-r-m- --------------------------------- Şehir merkezine gitmek istiyorum. 0
Kuidas saan ma rongijaama? T-e--i---syonu-a --sıl--------? T___ i__________ n____ g_______ T-e- i-t-s-o-u-a n-s-l g-d-r-m- ------------------------------- Tren istasyonuna nasıl giderim? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Havalim-nın- nas-l --de-im? H___________ n____ g_______ H-v-l-m-n-n- n-s-l g-d-r-m- --------------------------- Havalimanına nasıl giderim? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Şehi- m--k----e --s------e-im? Ş____ m________ n____ g_______ Ş-h-r m-r-e-i-e n-s-l g-d-r-m- ------------------------------ Şehir merkezine nasıl giderim? 0
Mul on taksot vaja. B-r --ksiye -h-i-a-ı- -ar. B__ t______ i________ v___ B-r t-k-i-e i-t-y-c-m v-r- -------------------------- Bir taksiye ihtiyacım var. 0
Mul on linnakaarti vaja. Bir -eh-r--a----s-na -----ac---var. B__ ş____ h_________ i________ v___ B-r ş-h-r h-r-t-s-n- i-t-y-c-m v-r- ----------------------------------- Bir şehir haritasına ihtiyacım var. 0
Mul on hotelli vaja. Bir-o-e-- i--iy-c-- v-r. B__ o____ i________ v___ B-r o-e-e i-t-y-c-m v-r- ------------------------ Bir otele ihtiyacım var. 0
Ma sooviks autot rentida. Bi--ar--a --ra-a------ti--rum. B__ a____ k________ i_________ B-r a-a-a k-r-l-m-k i-t-y-r-m- ------------------------------ Bir araba kiralamak istiyorum. 0
Siin on mu krediitkaart. İ--- k-edi-k-rt--. İ___ k____ k______ İ-t- k-e-i k-r-ı-. ------------------ İşte kredi kartım. 0
Siin on mu juhiluba. İş-e s-r-cü-b--g--. İ___ s_____ b______ İ-t- s-r-c- b-l-e-. ------------------- İşte sürücü belgem. 0
Mis on linnas vaadata? Ş-hi-de---r-le-ek-ne -ar? Ş______ g________ n_ v___ Ş-h-r-e g-r-l-c-k n- v-r- ------------------------- Şehirde görülecek ne var? 0
Minge vanalinna. Ş-h--- ---- kısmına gidiniz. Ş_____ e___ k______ g_______ Ş-h-i- e-k- k-s-ı-a g-d-n-z- ---------------------------- Şehrin eski kısmına gidiniz. 0
Tehke linnas ringsõit. Şe-ir tu-u--t-nız. Ş____ t___ a______ Ş-h-r t-r- a-ı-ı-. ------------------ Şehir turu atınız. 0
Minge sadamasse. L-m--a g-di--z. L_____ g_______ L-m-n- g-d-n-z- --------------- Limana gidiniz. 0
Tehke sadamaringsõit. L-m----ur- y-p----. L____ t___ y_______ L-m-n t-r- y-p-n-z- ------------------- Liman turu yapınız. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Gö-----ye d-ğe- baş-a-n---r-var? G________ d____ b____ n____ v___ G-r-l-e-e d-ğ-r b-ş-a n-l-r v-r- -------------------------------- Görülmeye değer başka neler var? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + türgi (1-100) MP3 türgi (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!