Vestmik

et Teel   »   tr Yolda

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [otuz yedi]

Yolda

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. O-(er---- mo------l-t --- -------. O (______ m__________ i__ g_______ O (-r-e-) m-t-r-i-l-t i-e g-d-y-r- ---------------------------------- O (erkek) motorsiklet ile gidiyor. 0
Ta sõidab jalgrattaga. O-(e-------is-kl-t --e -idiy--. O (______ b_______ i__ g_______ O (-r-e-) b-s-k-e- i-e g-d-y-r- ------------------------------- O (erkek) bisiklet ile gidiyor. 0
Ta käib jala. O --r-ek- y--a---id-y--. O (______ y____ g_______ O (-r-e-) y-y-n g-d-y-r- ------------------------ O (erkek) yayan gidiyor. 0
Ta sõidab laevaga. O ---kek)------i-e-gid-yor. O (______ g___ i__ g_______ O (-r-e-) g-m- i-e g-d-y-r- --------------------------- O (erkek) gemi ile gidiyor. 0
Ta sõidab paadiga. O-(-rk-k- ---la gidi---. O (______ b____ g_______ O (-r-e-) b-t-a g-d-y-r- ------------------------ O (erkek) botla gidiyor. 0
Ta ujub. O -er-ek)-yü-ü-o-. O (______ y_______ O (-r-e-) y-z-y-r- ------------------ O (erkek) yüzüyor. 0
Kas siin on ohtlik? B---sı--e-li-el- --? B_____ t________ m__ B-r-s- t-h-i-e-i m-? -------------------- Burası tehlikeli mi? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Yal--z-ba-ın--oto-top y-p--- teh-ike-i-m-? Y_____ b_____ o______ y_____ t________ m__ Y-l-ı- b-ş-n- o-o-t-p y-p-a- t-h-i-e-i m-? ------------------------------------------ Yalnız başına otostop yapmak tehlikeli mi? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? G-ce ge--ek-t-h-i---i--i? G___ g_____ t________ m__ G-c- g-z-e- t-h-i-e-i m-? ------------------------- Gece gezmek tehlikeli mi? 0
Me oleme eksinud. Yo--mu-u-ş--ı-dı-. Y_______ ş________ Y-l-m-z- ş-ş-r-ı-. ------------------ Yolumuzu şaşırdık. 0
Me oleme valel teel. Y--lı----l---ız. Y_____ y________ Y-n-ı- y-l-a-ı-. ---------------- Yanlış yoldayız. 0
Me peame ümber pöörama. D-nme-----a--m. D_______ l_____ D-n-e-i- l-z-m- --------------- Dönmemiz lazım. 0
Kus siin parkida saab? B-r-----e-e-e-pa---e-il------? B_____ n_____ p___ e__________ B-r-d- n-r-y- p-r- e-i-e-i-i-? ------------------------------ Burada nereye park edilebilir? 0
Kas siin on parkimisplatsi? B--ad- pa-- y--- v----? B_____ p___ y___ v_____ B-r-d- p-r- y-r- v-r-ı- ----------------------- Burada park yeri varmı? 0
Kui kaua saab siin parkida? Bu-a-a ne ka----süreyle----k e--l----i-? B_____ n_ k____ s______ p___ e__________ B-r-d- n- k-d-r s-r-y-e p-r- e-i-e-i-i-? ---------------------------------------- Burada ne kadar süreyle park edilebilir? 0
Kas te suusatate? Kay-- -a---or-us--u-? K____ k______________ K-y-k k-y-y-r-u-u-u-? --------------------- Kayak kayıyormusunuz? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Y-ka-ıy--t-le----k --e ---çı--yors--uz? Y_______ t________ i__ m_ ç____________ Y-k-r-y- t-l-f-r-k i-e m- ç-k-y-r-u-u-? --------------------------------------- Yukarıya teleferik ile mi çıkıyorsunuz? 0
Kas siin saab suuski laenutada? Bu-ad- -a-a--kiral-nab-l-y-r --? B_____ k____ k______________ m__ B-r-d- k-y-k k-r-l-n-b-l-y-r m-? -------------------------------- Burada kayak kiralanabiliyor mu? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + türgi (1-100) MP3 türgi (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!