Vestmik

et Teel   »   uk В дорозі

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [тридцять сім]

37 [trydtsyatʹ sim]

В дорозі

V dorozi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. В---ї-е ----о----к-і. В__ ї__ н_ м_________ В-н ї-е н- м-т-ц-к-і- --------------------- Він їде на мотоциклі. 0
V ----zi V d_____ V d-r-z- -------- V dorozi
Ta sõidab jalgrattaga. В-н ї---н--------п---. В__ ї__ н_ в__________ В-н ї-е н- в-л-с-п-д-. ---------------------- Він їде на велосипеді. 0
V ---ozi V d_____ V d-r-z- -------- V dorozi
Ta käib jala. В-н-йде -ішк-. В__ й__ п_____ В-н й-е п-ш-и- -------------- Він йде пішки. 0
Vin--̈d--na --t---y--i. V__ ï__ n_ m__________ V-n i-d- n- m-t-t-y-l-. ----------------------- Vin ïde na mototsykli.
Ta sõidab laevaga. В-н п------- к--а-л-. В__ п____ н_ к_______ В-н п-и-е н- к-р-б-і- --------------------- Він пливе на кораблі. 0
Vi-----e -a -ot-tsykl-. V__ ï__ n_ m__________ V-n i-d- n- m-t-t-y-l-. ----------------------- Vin ïde na mototsykli.
Ta sõidab paadiga. В-- п--ве на--о-ні. В__ п____ н_ ч_____ В-н п-и-е н- ч-в-і- ------------------- Він пливе на човні. 0
Vi- ïd--na--oto-sy---. V__ ï__ n_ m__________ V-n i-d- n- m-t-t-y-l-. ----------------------- Vin ïde na mototsykli.
Ta ujub. Він -----. В__ п_____ В-н п-и-е- ---------- Він пливе. 0
V-n--̈-e----v-lo-yp-di. V__ ï__ n_ v__________ V-n i-d- n- v-l-s-p-d-. ----------------------- Vin ïde na velosypedi.
Kas siin on ohtlik? Чи---т--еб-------? Ч_ т__ н__________ Ч- т-т н-б-з-е-н-? ------------------ Чи тут небезпечно? 0
V-n-i-de ---velo-y-edi. V__ ï__ n_ v__________ V-n i-d- n- v-l-s-p-d-. ----------------------- Vin ïde na velosypedi.
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Чи-не-е----н--с----- - --мій подо--ж---ти? Ч_ н_________ с_____ / с____ п____________ Ч- н-б-з-е-н- с-м-м- / с-м-й п-д-р-ж-в-т-? ------------------------------------------ Чи небезпечно самому / самій подорожувати? 0
Vin ïd--n----los----i. V__ ï__ n_ v__________ V-n i-d- n- v-l-s-p-d-. ----------------------- Vin ïde na velosypedi.
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Ч---е--зпе-н- --очі ----м--/-с-мі--г-лят-? Ч_ н_________ в____ с_____ / с____ г______ Ч- н-б-з-е-н- в-о-і с-м-м- / с-м-й г-л-т-? ------------------------------------------ Чи небезпечно вночі самому / самій гуляти? 0
Vi- y̆-e--i-h--. V__ y̆__ p______ V-n y-d- p-s-k-. ---------------- Vin y̆de pishky.
Me oleme eksinud. Ми -аблука-и. М_ з_________ М- з-б-у-а-и- ------------- Ми заблукали. 0
V-n-y-de p-s-k-. V__ y̆__ p______ V-n y-d- p-s-k-. ---------------- Vin y̆de pishky.
Me oleme valel teel. Ми-н- неправи-ьно---шлях-. М_ н_ н____________ ш_____ М- н- н-п-а-и-ь-о-у ш-я-у- -------------------------- Ми на неправильному шляху. 0
V-----d--p----y. V__ y̆__ p______ V-n y-d- p-s-k-. ---------------- Vin y̆de pishky.
Me peame ümber pöörama. М---ови-н--п-ве-ну-ис-. М_ п______ п___________ М- п-в-н-і п-в-р-у-и-я- ----------------------- Ми повинні повернутися. 0
V-n-----e -----rabl-. V__ p____ n_ k_______ V-n p-y-e n- k-r-b-i- --------------------- Vin plyve na korabli.
Kus siin parkida saab? Д- ---н- т-т--рип---у-ат-с-? Д_ м____ т__ п______________ Д- м-ж-а т-т п-и-а-к-в-т-с-? ---------------------------- Де можна тут припаркуватися? 0
Vi- --yv---a---ra-li. V__ p____ n_ k_______ V-n p-y-e n- k-r-b-i- --------------------- Vin plyve na korabli.
Kas siin on parkimisplatsi? Чи-є --т---с-е д-- -ар-о-ки? Ч_ є т__ м____ д__ п________ Ч- є т-т м-с-е д-я п-р-о-к-? ---------------------------- Чи є тут місце для парковки? 0
Vi-----ve ---korabli. V__ p____ n_ k_______ V-n p-y-e n- k-r-b-i- --------------------- Vin plyve na korabli.
Kui kaua saab siin parkida? Як ----о -о--а тут ст---и? Я_ д____ м____ т__ с______ Я- д-в-о м-ж-а т-т с-о-т-? -------------------------- Як довго можна тут стояти? 0
V-n p-yv- ------vni. V__ p____ n_ c______ V-n p-y-e n- c-o-n-. -------------------- Vin plyve na chovni.
Kas te suusatate? Ви -а-----сь ---лижах? В_ к________ н_ л_____ В- к-т-є-е-ь н- л-ж-х- ---------------------- Ви катаєтесь на лижах? 0
V------v---a -ho-ni. V__ p____ n_ c______ V-n p-y-e n- c-o-n-. -------------------- Vin plyve na chovni.
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? В---д-т- -- ли-н--- ---ті в-о-у? В_ ї____ н_ л______ л____ в_____ В- ї-е-е н- л-ж-о-у л-ф-і в-о-у- -------------------------------- Ви їдете на лижному ліфті вгору? 0
V-n----ve na--h-v--. V__ p____ n_ c______ V-n p-y-e n- c-o-n-. -------------------- Vin plyve na chovni.
Kas siin saab suuski laenutada? Тут --ж------т- ли-----пр--ат? Т__ м____ в____ л___ в п______ Т-т м-ж-а в-я-и л-ж- в п-о-а-? ------------------------------ Тут можна взяти лижі в прокат? 0
V---p---e. V__ p_____ V-n p-y-e- ---------- Vin plyve.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!