Vestmik

et Sisseostud   »   uk Покупки

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [п’ятдесят чотири]

54 [pʺyatdesyat chotyry]

Покупки

Pokupky

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Я хо----б--- -о-і-а б-куп-ти--одар--о-. Я х____ б_ / х_____ б к_____ п_________ Я х-т-в б- / х-т-л- б к-п-т- п-д-р-н-к- --------------------------------------- Я хотів би / хотіла б купити подарунок. 0
Po-u-ky P______ P-k-p-y ------- Pokupky
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Але не ду-е--о--г--. А__ н_ д___ д_______ А-е н- д-ж- д-р-г-й- -------------------- Але не дуже дорогий. 0
Po-u--y P______ P-k-p-y ------- Pokupky
Võib-olla käekott? М----во -у-ку? М______ с_____ М-ж-и-о с-м-у- -------------- Можливо сумку? 0
Y- k-o--- b- / k-----a --kupy-y-p---r---k. Y_ k_____ b_ / k______ b k_____ p_________ Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b k-p-t- p-d-r-n-k- ------------------------------------------ YA khotiv by / khotila b kupyty podarunok.
Millist värvi te soovite? Яког- --льор--Ви-б -отіли? Я____ к______ В_ б х______ Я-о-о к-л-о-у В- б х-т-л-? -------------------------- Якого кольору Ви б хотіли? 0
Y--khoti- by / k-o--l--b-kupy-y----a-un-k. Y_ k_____ b_ / k______ b k_____ p_________ Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b k-p-t- p-d-r-n-k- ------------------------------------------ YA khotiv by / khotila b kupyty podarunok.
Musta, pruuni või valget? Чорно-о, кор--нев-----и------о? Ч_______ к__________ ч_ б______ Ч-р-о-о- к-р-ч-е-о-о ч- б-л-г-? ------------------------------- Чорного, коричневого чи білого? 0
Y- -hot----y - k-o-i-a-b--upy-- -----unok. Y_ k_____ b_ / k______ b k_____ p_________ Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b k-p-t- p-d-r-n-k- ------------------------------------------ YA khotiv by / khotila b kupyty podarunok.
Suurt või väikest? В-ли---ч--м-лень--? В_____ ч_ м________ В-л-к- ч- м-л-н-к-? ------------------- Велику чи маленьку? 0
A-- -e d---e-dor--yy-. A__ n_ d____ d_______ A-e n- d-z-e d-r-h-y-. ---------------------- Ale ne duzhe dorohyy̆.
Tohin ma seda korra vaadata? Чи-м------на-ц- г----ти? Ч_ м___ я н_ ц_ г_______ Ч- м-ж- я н- ц- г-я-у-и- ------------------------ Чи можу я на цю глянути? 0
A-- ne-duzh---oro-y--. A__ n_ d____ d_______ A-e n- d-z-e d-r-h-y-. ---------------------- Ale ne duzhe dorohyy̆.
Kas see on nahast? В-н---к--яна? В___ ш_______ В-н- ш-і-я-а- ------------- Вона шкіряна? 0
A----e--u-----oro---̆. A__ n_ d____ d_______ A-e n- d-z-e d-r-h-y-. ---------------------- Ale ne duzhe dorohyy̆.
Või on ta kunstmaterjalist? Ч- в-на-зі--т-чного-----рі-л-? Ч_ в___ з_ ш_______ м_________ Ч- в-н- з- ш-у-н-г- м-т-р-а-у- ------------------------------ Чи вона зі штучного матеріалу? 0
M------- su---? M_______ s_____ M-z-l-v- s-m-u- --------------- Mozhlyvo sumku?
Nahast loomulikult. Зі -к-р---з---ай-о. З_ ш_____ з________ З- ш-і-и- з-и-а-н-. ------------------- Зі шкіри, звичайно. 0
Moz-lyvo---m-u? M_______ s_____ M-z-l-v- s-m-u- --------------- Mozhlyvo sumku?
See on äärmiselt kvaliteetne. Це-ду---х-р-ш--я-і--ь. Ц_ д___ х_____ я______ Ц- д-ж- х-р-ш- я-і-т-. ---------------------- Це дуже хороша якість. 0
Mo-h---o -----? M_______ s_____ M-z-l-v- s-m-u- --------------- Mozhlyvo sumku?
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. І су-к--д--сно -о-с-м-не д--ога. І с____ д_____ з_____ н_ д______ І с-м-а д-й-н- з-в-і- н- д-р-г-. -------------------------------- І сумка дійсно зовсім не дорога. 0
Yakoh- -o-ʹ-ru Vy-b-kho--ly? Y_____ k______ V_ b k_______ Y-k-h- k-l-o-u V- b k-o-i-y- ---------------------------- Yakoho kolʹoru Vy b khotily?
See meeldib mulle. Ця --н- --доб--т--я. Ц_ м___ п___________ Ц- м-н- п-д-б-є-ь-я- -------------------- Ця мені подобається. 0
Yako-- k---oru-Vy b---o---y? Y_____ k______ V_ b k_______ Y-k-h- k-l-o-u V- b k-o-i-y- ---------------------------- Yakoho kolʹoru Vy b khotily?
Ma võtan selle. Я цю в-з-м-. Я ц_ в______ Я ц- в-з-м-. ------------ Я цю візьму. 0
Y-k--o--olʹ-ru--- - k---i--? Y_____ k______ V_ b k_______ Y-k-h- k-l-o-u V- b k-o-i-y- ---------------------------- Yakoho kolʹoru Vy b khotily?
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Чи ---у-я-ц- -бмін---? Ч_ м___ я ц_ о________ Ч- м-ж- я ц- о-м-н-т-? ---------------------- Чи можу я цю обміняти? 0
C-ornoho,---rych-evoho-c-y--i--ho? C________ k___________ c__ b______ C-o-n-h-, k-r-c-n-v-h- c-y b-l-h-? ---------------------------------- Chornoho, korychnevoho chy biloho?
Loomulikult. З--ча-но. З________ З-и-а-н-. --------- Звичайно. 0
C--rno-o--kor-c-n--o-- ch- b-lo--? C________ k___________ c__ b______ C-o-n-h-, k-r-c-n-v-h- c-y b-l-h-? ---------------------------------- Chornoho, korychnevoho chy biloho?
Me pakime ta kingina ära. Ми-з-п-----о--ї-я- -о-----о-. М_ з________ ї_ я_ п_________ М- з-п-к-є-о ї- я- п-д-р-н-к- ----------------------------- Ми запакуємо її як подарунок. 0
Ch---oho- kor--hnevo-o -hy -il-h-? C________ k___________ c__ b______ C-o-n-h-, k-r-c-n-v-h- c-y b-l-h-? ---------------------------------- Chornoho, korychnevoho chy biloho?
Kassa on sealpool. К--а--ам. К___ т___ К-с- т-м- --------- Каса там. 0
V---k- c-- ma-enʹku? V_____ c__ m________ V-l-k- c-y m-l-n-k-? -------------------- Velyku chy malenʹku?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...