Vestmik

et Sisseostud   »   ro Cumpărături

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [cincizeci şi patru]

Cumpărături

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. V-eau-----u--ăr un c-d-u. V____ s_ c_____ u_ c_____ V-e-u s- c-m-ă- u- c-d-u- ------------------------- Vreau să cumpăr un cadou. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Da- n--ic--r-a-sc---. D__ n____ p___ s_____ D-r n-m-c p-e- s-u-p- --------------------- Dar nimic prea scump. 0
Võib-olla käekott? Po--e-o---a-tă? P____ o g______ P-a-e o g-a-t-? --------------- Poate o geantă? 0
Millist värvi te soovite? Ce-c----r- -o--ţi? C_ c______ d______ C- c-l-a-e d-r-ţ-? ------------------ Ce culoare doriţi? 0
Musta, pruuni või valget? Neg-u, ---o s-u--l-? N_____ m___ s__ a___ N-g-u- m-r- s-u a-b- -------------------- Negru, maro sau alb? 0
Suurt või väikest? Una m-r- s-u un- mică? U__ m___ s__ u__ m____ U-a m-r- s-u u-a m-c-? ---------------------- Una mare sau una mică? 0
Tohin ma seda korra vaadata? P---s-o-vă- -e ----st-? P__ s__ v__ p_ a_______ P-t s-o v-d p- a-e-s-a- ----------------------- Pot s-o văd pe aceasta? 0
Kas see on nahast? Est----- ---le? E___ d__ p_____ E-t- d-n p-e-e- --------------- Este din piele? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Sa--e--- --n-mat-r----sin-e---? S__ e___ d__ m_______ s________ S-u e-t- d-n m-t-r-a- s-n-e-i-? ------------------------------- Sau este din material sintetic? 0
Nahast loomulikult. Di----el-,-nor-a-. D__ p_____ n______ D-n p-e-e- n-r-a-. ------------------ Din piele, normal. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. E-te o--ali-a----e---b-t--- ----. E___ o c_______ d_______ d_ b____ E-t- o c-l-t-t- d-o-e-i- d- b-n-. --------------------------------- Este o calitate deosebit de bună. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Şi---a-ta-chia---e--tă--re--l. Ş_ g_____ c____ m_____ p______ Ş- g-a-t- c-i-r m-r-t- p-e-u-. ------------------------------ Şi geanta chiar merită preţul. 0
See meeldib mulle. Aceea î---plac-. A____ î__ p_____ A-e-a î-i p-a-e- ---------------- Aceea îmi place. 0
Ma võtan selle. Pe----ea-o---u. P_ a____ o i___ P- a-e-a o i-u- --------------- Pe aceea o iau. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? O pot-e---t--- ---i-ba? O p__ e_______ s_______ O p-t e-e-t-a- s-h-m-a- ----------------------- O pot eventual schimba? 0
Loomulikult. B-n-î-ţ--es. B___________ B-n-î-ţ-l-s- ------------ Bineînţeles. 0
Me pakime ta kingina ära. O----a------ pen-ru ---ou. O î_________ p_____ c_____ O î-p-c-e-ă- p-n-r- c-d-u- -------------------------- O împachetăm pentru cadou. 0
Kassa on sealpool. D-nc-lo est- c--i-ri-. D______ e___ c________ D-n-o-o e-t- c-s-e-i-. ---------------------- Dincolo este casieria. 0

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...