Vestmik

et Teel   »   ro La drum

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [treizeci şi şapte]

La drum

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Merge-----otoc-cl-ta. M____ c_ m___________ M-r-e c- m-t-c-c-e-a- --------------------- Merge cu motocicleta. 0
Ta sõidab jalgrattaga. M-r-e-c--bic--l--a. M____ c_ b_________ M-r-e c- b-c-c-e-a- ------------------- Merge cu bicicleta. 0
Ta käib jala. Merg--pe--o-. M____ p_ j___ M-r-e p- j-s- ------------- Merge pe jos. 0
Ta sõidab laevaga. Mer-e -u--a-o-u-. M____ c_ v_______ M-r-e c- v-p-r-l- ----------------- Merge cu vaporul. 0
Ta sõidab paadiga. Merg- -u--a-c-. M____ c_ b_____ M-r-e c- b-r-a- --------------- Merge cu barca. 0
Ta ujub. El-î---t-. E_ î______ E- î-o-t-. ---------- El înoată. 0
Kas siin on ohtlik? Es-- -e-ic-lo---i-i? E___ p________ a____ E-t- p-r-c-l-s a-c-? -------------------- Este periculos aici? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? E-te --r--u--- s--faci -ing---auto-t-pu-? E___ p________ s_ f___ s_____ a__________ E-t- p-r-c-l-s s- f-c- s-n-u- a-t-s-o-u-? ----------------------------------------- Este periculos să faci singur autostopul? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? E-te-pe--c---s--ă-m-rg---oa-tea la --imba--? E___ p________ s_ m____ n______ l_ p________ E-t- p-r-c-l-s s- m-r-i n-a-t-a l- p-i-b-r-? -------------------------------------------- Este periculos să mergi noaptea la plimbare? 0
Me oleme eksinud. N--a- ră-ă-it. N____ r_______ N---m r-t-c-t- -------------- Ne-am rătăcit. 0
Me oleme valel teel. S-n--m--e ---m-- -r--i-. S_____ p_ d_____ g______ S-n-e- p- d-u-u- g-e-i-. ------------------------ Suntem pe drumul greşit. 0
Me peame ümber pöörama. Tre-u----ă--n---rcem. T______ s_ î_________ T-e-u-e s- î-t-a-c-m- --------------------- Trebuie să întoarcem. 0
Kus siin parkida saab? U-d------oate---c--pa-ca? U___ s_ p____ a___ p_____ U-d- s- p-a-e a-c- p-r-a- ------------------------- Unde se poate aici parca? 0
Kas siin on parkimisplatsi? E--stă--i----n --c--- ---care? E_____ a___ u_ l__ d_ p_______ E-i-t- a-c- u- l-c d- p-r-a-e- ------------------------------ Există aici un loc de parcare? 0
Kui kaua saab siin parkida? Câ- ---- s- poate ------a-ci? C__ t___ s_ p____ p____ a____ C-t t-m- s- p-a-e p-r-a a-c-? ----------------------------- Cât timp se poate parca aici? 0
Kas te suusatate? S-hia--? S_______ S-h-a-i- -------- Schiaţi? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Urc-ţ--cu--el-go-d--a-? U_____ c_ t__________ ? U-c-ţ- c- t-l-g-n-o-a ? ----------------------- Urcaţi cu telegondola ? 0
Kas siin saab suuski laenutada? S- po---nch--i- --ci --hi-r-? S_ p__ î_______ a___ s_______ S- p-t î-c-i-i- a-c- s-h-u-i- ----------------------------- Se pot închiria aici schiuri? 0

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!