Vestmik

et Teel   »   bg На път

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [трийсет и седем]

37 [triyset i sedem]

На път

Na pyt

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Т----ъту---с -от-р. Т__ п_____ с м_____ Т-й п-т-в- с м-т-р- ------------------- Той пътува с мотор. 0
Na-pyt N_ p__ N- p-t ------ Na pyt
Ta sõidab jalgrattaga. Т-- пъ--ва --вело-и-ед / --л---. Т__ п_____ с в________ / к______ Т-й п-т-в- с в-л-с-п-д / к-л-л-. -------------------------------- Тъй пътува с велосипед / колело. 0
Na-p-t N_ p__ N- p-t ------ Na pyt
Ta käib jala. То--в---и-пе-. Т__ в____ п___ Т-й в-р-и п-ш- -------------- Той върви пеш. 0
T-- p-tuv- - ----r. T__ p_____ s m_____ T-y p-t-v- s m-t-r- ------------------- Toy pytuva s motor.
Ta sõidab laevaga. Той-п-т--а с--о---. Т__ п_____ с к_____ Т-й п-т-в- с к-р-б- ------------------- Той пътува с кораб. 0
T-- p----a s-m-to-. T__ p_____ s m_____ T-y p-t-v- s m-t-r- ------------------- Toy pytuva s motor.
Ta sõidab paadiga. Той п--ува - ----а. Т__ п_____ с л_____ Т-й п-т-в- с л-д-а- ------------------- Той пътува с лодка. 0
T---py-uv- - m-tor. T__ p_____ s m_____ T-y p-t-v- s m-t-r- ------------------- Toy pytuva s motor.
Ta ujub. Т-- п--ва. Т__ п_____ Т-й п-у-а- ---------- Той плува. 0
Ty- --tuv- ---e--s--ed / -ol---. T__ p_____ s v________ / k______ T-y p-t-v- s v-l-s-p-d / k-l-l-. -------------------------------- Tyy pytuva s velosiped / kolelo.
Kas siin on ohtlik? Опасно-л----ту-? О_____ л_ е т___ О-а-н- л- е т-к- ---------------- Опасно ли е тук? 0
T-y--y-uva - -------ed /-k-l-lo. T__ p_____ s v________ / k______ T-y p-t-v- s v-l-s-p-d / k-l-l-. -------------------------------- Tyy pytuva s velosiped / kolelo.
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Опасно--и-е-д--се п-т--а-с-м на--вт-сто-? О_____ л_ е д_ с_ п_____ с__ н_ а________ О-а-н- л- е д- с- п-т-в- с-м н- а-т-с-о-? ----------------------------------------- Опасно ли е да се пътува сам на автостоп? 0
Tyy-pytuv--- v-l-s--ed ---o-e--. T__ p_____ s v________ / k______ T-y p-t-v- s v-l-s-p-d / k-l-l-. -------------------------------- Tyy pytuva s velosiped / kolelo.
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? О-ас-- л--------е -аз----а---ощ---са-? О_____ л_ е д_ с_ р________ н____ с___ О-а-н- л- е д- с- р-з-о-д-ш н-щ-м с-м- -------------------------------------- Опасно ли е да се разхождаш нощем сам? 0
To--v--vi -e-h. T__ v____ p____ T-y v-r-i p-s-. --------------- Toy vyrvi pesh.
Me oleme eksinud. Ние-обърк-хме--ътя. Н__ о________ п____ Н-е о-ъ-к-х-е п-т-. ------------------- Ние объркахме пътя. 0
To- vy------sh. T__ v____ p____ T-y v-r-i p-s-. --------------- Toy vyrvi pesh.
Me oleme valel teel. Н-е-с-- -а п------н--ъ-. Н__ с__ н_ п_______ п___ Н-е с-е н- п-г-е-е- п-т- ------------------------ Ние сме на погрешен път. 0
Toy -y------sh. T__ v____ p____ T-y v-r-i p-s-. --------------- Toy vyrvi pesh.
Me peame ümber pöörama. Ние ---бв- -- -е -ъ--ем. Н__ т_____ д_ с_ в______ Н-е т-я-в- д- с- в-р-е-. ------------------------ Ние трябва да се върнем. 0
To- pyt--- s -o---. T__ p_____ s k_____ T-y p-t-v- s k-r-b- ------------------- Toy pytuva s korab.
Kus siin parkida saab? К-----оже--- -- -а--ира-ту-? К___ м___ д_ с_ п______ т___ К-д- м-ж- д- с- п-р-и-а т-к- ---------------------------- Къде може да се паркира тук? 0
T-- ----v--s ----b. T__ p_____ s k_____ T-y p-t-v- s k-r-b- ------------------- Toy pytuva s korab.
Kas siin on parkimisplatsi? Т-к -м--------к-н-? Т__ и__ л_ п_______ Т-к и-а л- п-р-и-г- ------------------- Тук има ли паркинг? 0
To- p-tuva-s k-r--. T__ p_____ s k_____ T-y p-t-v- s k-r-b- ------------------- Toy pytuva s korab.
Kui kaua saab siin parkida? К--------м- м-же -а с--п--к-ра -ук? К____ в____ м___ д_ с_ п______ т___ К-л-о в-е-е м-ж- д- с- п-р-и-а т-к- ----------------------------------- Колко време може да се паркира тук? 0
To- p---v- s---dk-. T__ p_____ s l_____ T-y p-t-v- s l-d-a- ------------------- Toy pytuva s lodka.
Kas te suusatate? К-ра-- ---ски? К_____ л_ с___ К-р-т- л- с-и- -------------- Карате ли ски? 0
Toy ----v--s-l----. T__ p_____ s l_____ T-y p-t-v- s l-d-a- ------------------- Toy pytuva s lodka.
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? С------ лифт- ли щ--с--к-ч---? С__ с__ л____ л_ щ_ с_ к______ С-с с-и л-ф-а л- щ- с- к-ч-т-? ------------------------------ Със ски лифта ли ще се качите? 0
Toy-py---a-s lo-ka. T__ p_____ s l_____ T-y p-t-v- s l-d-a- ------------------- Toy pytuva s lodka.
Kas siin saab suuski laenutada? М--- ли--- се-з--м-- т-- --и? М___ л_ д_ с_ з_____ т__ с___ М-ж- л- д- с- з-е-а- т-к с-и- ----------------------------- Може ли да се заемат тук ски? 0
T-y-p-uv-. T__ p_____ T-y p-u-a- ---------- Toy pluva.

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!