Vestmik

et Diskoteegis   »   bg В дискотеката

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [четирийсет и шест]

46 [chetiriyset i shest]

В дискотеката

V diskotekata

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? М--то-о--во-о--о -и--? М______ с_______ л_ е_ М-с-о-о с-о-о-н- л- е- ---------------------- Мястото свободно ли е? 0
V -is--tekata V d__________ V d-s-o-e-a-a ------------- V diskotekata
Kas ma võin teiega istuda? М-же -- -а -е-н--п-и---с? М___ л_ д_ с____ п__ В___ М-ж- л- д- с-д-а п-и В-с- ------------------------- Може ли да седна при Вас? 0
V -isk-tek-ta V d__________ V d-s-o-e-a-a ------------- V diskotekata
Meeleldi. С ---в-л--вие. С у___________ С у-о-о-с-в-е- -------------- С удоволствие. 0
Mya--o---svo----o-l- -e? M_______ s_______ l_ y__ M-a-t-t- s-o-o-n- l- y-? ------------------------ Myastoto svobodno li ye?
Kuidas teile muusika meeldib? Ка-----и--те--у--ката? К__ н_______ м________ К-к н-м-р-т- м-з-к-т-? ---------------------- Как намирате музиката? 0
My-----o -v--o-----i-y-? M_______ s_______ l_ y__ M-a-t-t- s-o-o-n- l- y-? ------------------------ Myastoto svobodno li ye?
Veidi valju. М--к--си-на. М____ с_____ М-л-о с-л-а- ------------ Малко силна. 0
My--tot--s-ob--n- li--e? M_______ s_______ l_ y__ M-a-t-t- s-o-o-n- l- y-? ------------------------ Myastoto svobodno li ye?
Kuid bänd mängib päris hästi. Но--р-пата -в-ри мн-г--д-б--. Н_ г______ с____ м____ д_____ Н- г-у-а-а с-и-и м-о-о д-б-е- ----------------------------- Но групата свири много добре. 0
Moz-e l---a--e-n- --- Vas? M____ l_ d_ s____ p__ V___ M-z-e l- d- s-d-a p-i V-s- -------------------------- Mozhe li da sedna pri Vas?
Kas te käite tihti siin? Ч--то-ли --в--е ---? Ч____ л_ и_____ т___ Ч-с-о л- и-в-т- т-к- -------------------- Често ли идвате тук? 0
M-z----- -- se-na -r- Va-? M____ l_ d_ s____ p__ V___ M-z-e l- d- s-d-a p-i V-s- -------------------------- Mozhe li da sedna pri Vas?
Ei, see on esimene kord. Н-,-за------ -ъ-. Н__ з_ п____ п___ Н-, з- п-р-и п-т- ----------------- Не, за първи път. 0
M-zhe li-da -e-na--ri ---? M____ l_ d_ s____ p__ V___ M-z-e l- d- s-d-a p-i V-s- -------------------------- Mozhe li da sedna pri Vas?
Ma ei ole kunagi siin käinud. Н--о-- -е--ъм бил --б-----у-. Н_____ н_ с__ б__ / б___ т___ Н-к-г- н- с-м б-л / б-л- т-к- ----------------------------- Никога не съм бил / била тук. 0
S--do--------. S u___________ S u-o-o-s-v-e- -------------- S udovolstvie.
Kas te tantsite? Тан-ув--- ли? Т________ л__ Т-н-у-а-е л-? ------------- Танцувате ли? 0
S---ovo-s----. S u___________ S u-o-o-s-v-e- -------------- S udovolstvie.
Hiljem võib-olla. П--к--но-------и. П_______ м___ б__ П---ъ-н- м-ж- б-. ----------------- По-късно може би. 0
S-udovol--v-e. S u___________ S u-o-o-s-v-e- -------------- S udovolstvie.
Ma ei oska eriti hästi tantsida. А- -е м-га-да ---ц--а---о-ре. А_ н_ м___ д_ т_______ д_____ А- н- м-г- д- т-н-у-а- д-б-е- ----------------------------- Аз не мога да танцувам добре. 0
Ka-----i--t---uz---t-? K__ n_______ m________ K-k n-m-r-t- m-z-k-t-? ---------------------- Kak namirate muzikata?
See on väga lihtne. Съв--м п--сто-е. С_____ п_____ е_ С-в-е- п-о-т- е- ---------------- Съвсем просто е. 0
Kak -a---at--m--ika-a? K__ n_______ m________ K-k n-m-r-t- m-z-k-t-? ---------------------- Kak namirate muzikata?
Ma näitan teile. Щ--Ви --кажа. Щ_ В_ п______ Щ- В- п-к-ж-. ------------- Ще Ви покажа. 0
Ka--na--r-te--u--kat-? K__ n_______ m________ K-k n-m-r-t- m-z-k-t-? ---------------------- Kak namirate muzikata?
Ei, parem mõni teine kord. Н-, ----о----ня-ой---уг п-т. Н__ п_______ н____ д___ п___ Н-, п---о-р- н-к-й д-у- п-т- ---------------------------- Не, по-добре някой друг път. 0
M--ko-s-l-a. M____ s_____ M-l-o s-l-a- ------------ Malko silna.
Ootate te kedagi? Ча-ате -----к--о? Ч_____ л_ н______ Ч-к-т- л- н-к-г-? ----------------- Чакате ли някого? 0
M--k- ---na. M____ s_____ M-l-o s-l-a- ------------ Malko silna.
Jah, oma poiss-sõpra. Д-, мо---р-я---. Д__ м__ п_______ Д-, м-я п-и-т-л- ---------------- Да, моя приятел. 0
Ma--- s-l-a. M____ s_____ M-l-o s-l-a- ------------ Malko silna.
Sealt tagant ta tulebki! Е--------в-. Е__ г_ и____ Е-о г- и-в-. ------------ Ето го идва. 0
No--r-p-t---viri-mn----dobr-. N_ g______ s____ m____ d_____ N- g-u-a-a s-i-i m-o-o d-b-e- ----------------------------- No grupata sviri mnogo dobre.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!