Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   bg Сезоните и времето

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [шестнайсет]

16 [shestnayset]

Сезоните и времето

Sezonite i vremeto

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Т--- -а -е--н--е: Т___ с_ с________ Т-в- с- с-з-н-т-: ----------------- Това са сезоните: 0
S-zo-i-- - vr---to S_______ i v______ S-z-n-t- i v-e-e-o ------------------ Sezonite i vremeto
Kevad, suvi, п-о-----л-т-, п______ л____ п-о-е-, л-т-, ------------- пролет, лято, 0
S----ite-------e-o S_______ i v______ S-z-n-t- i v-e-e-o ------------------ Sezonite i vremeto
sügis ja talv. е----и з--а. е___ и з____ е-е- и з-м-. ------------ есен и зима. 0
To-a s- -e-o-i-e: T___ s_ s________ T-v- s- s-z-n-t-: ----------------- Tova sa sezonite:
Suvi on kuum. Л-т--- е -о-е--. Л_____ е г______ Л-т-т- е г-р-щ-. ---------------- Лятото е горещо. 0
Tova-sa--ezon---: T___ s_ s________ T-v- s- s-z-n-t-: ----------------- Tova sa sezonite:
Suvel paistab päike. Пр---л-т-то слъ-ц-то гр--. П___ л_____ с_______ г____ П-е- л-т-т- с-ъ-ц-т- г-е-. -------------------------- През лятото слънцето грее. 0
T-va-s- ----nite: T___ s_ s________ T-v- s- s-z-n-t-: ----------------- Tova sa sezonite:
Suvel käime hea meelega jalutamas. П--- -я-ото-ние---удов--с-в----е -а-хо--ам-. П___ л_____ н__ с у__________ с_ р__________ П-е- л-т-т- н-е с у-о-о-с-в-е с- р-з-о-д-м-. -------------------------------------------- През лятото ние с удоволствие се разхождаме. 0
p-o-e---l--to, p______ l_____ p-o-e-, l-a-o- -------------- prolet, lyato,
Talv on külm. З--ата - ст-д--а. З_____ е с_______ З-м-т- е с-у-е-а- ----------------- Зимата е студена. 0
pro-et---y-t-, p______ l_____ p-o-e-, l-a-o- -------------- prolet, lyato,
Talvel sajab lund või vihma. Пр-з-зи-ата в-л- ---г-и----ъжд. П___ з_____ в___ с___ и__ д____ П-е- з-м-т- в-л- с-я- и-и д-ж-. ------------------------------- През зимата вали сняг или дъжд. 0
prole-- -yat-, p______ l_____ p-o-e-, l-a-o- -------------- prolet, lyato,
Talvel oleme hea meelega kodus. Пр-з -им-та -би--м- -а-с-ои- ---щ-. П___ з_____ о______ д_ с____ в_____ П-е- з-м-т- о-и-а-е д- с-о-м в-ъ-и- ----------------------------------- През зимата обичаме да стоим вкъщи. 0
esen-i zi--. e___ i z____ e-e- i z-m-. ------------ esen i zima.
On külm. С-у-е-- -. С______ е_ С-у-е-о е- ---------- Студено е. 0
es-----z-m-. e___ i z____ e-e- i z-m-. ------------ esen i zima.
Sajab vihma. Вали дъ-д. В___ д____ В-л- д-ж-. ---------- Вали дъжд. 0
e--n i z-ma. e___ i z____ e-e- i z-m-. ------------ esen i zima.
On tuuline. Д-ха в--ър. Д___ в_____ Д-х- в-т-р- ----------- Духа вятър. 0
Ly--o-o -e-g--------. L______ y_ g_________ L-a-o-o y- g-r-s-c-o- --------------------- Lyatoto ye goreshcho.
On soe. Т-пл---. Т____ е_ Т-п-о е- -------- Топло е. 0
L-a-oto ye -or--hc--. L______ y_ g_________ L-a-o-o y- g-r-s-c-o- --------------------- Lyatoto ye goreshcho.
On päikesepaisteline. С---че-- е. С_______ е_ С-ъ-ч-в- е- ----------- Слънчево е. 0
L--to---y- -or-shc-o. L______ y_ g_________ L-a-o-o y- g-r-s-c-o- --------------------- Lyatoto ye goreshcho.
On selge. Ясн- е. Я___ е_ Я-н- е- ------- Ясно е. 0
P-ez------to--lyn------gree. P___ l______ s________ g____ P-e- l-a-o-o s-y-t-e-o g-e-. ---------------------------- Prez lyatoto slyntseto gree.
Kuidas on ilm täna? К--во е врем-то -н--? К____ е в______ д____ К-к-о е в-е-е-о д-е-? --------------------- Какво е времето днес? 0
P-ez-l-at----sl-n---t--g-ee. P___ l______ s________ g____ P-e- l-a-o-o s-y-t-e-o g-e-. ---------------------------- Prez lyatoto slyntseto gree.
Täna on külm. Д-е- - --у----. Д___ е с_______ Д-е- е с-у-е-о- --------------- Днес е студено. 0
Prez--y--o-o-sl---s--o g---. P___ l______ s________ g____ P-e- l-a-o-o s-y-t-e-o g-e-. ---------------------------- Prez lyatoto slyntseto gree.
Täna on soe. Дн---е--о--о. Д___ е т_____ Д-е- е т-п-о- ------------- Днес е топло. 0
P-ez-l--to-o ni--s-u---o-st--e-----a--h---d---. P___ l______ n__ s u__________ s_ r____________ P-e- l-a-o-o n-e s u-o-o-s-v-e s- r-z-h-z-d-m-. ----------------------------------------------- Prez lyatoto nie s udovolstvie se razkhozhdame.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...