Vestmik

et midagi soovima   »   bg желая, бих желал, искам, бих искал нещо

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [седемдесет]

70 [sedemdeset]

желая, бих желал, искам, бих искал нещо

zhelaya, bikh zhelal, iskam, bikh iskal neshcho

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Ис---- л- -а-пуш---? И_____ л_ д_ п______ И-к-т- л- д- п-ш-т-? -------------------- Искате ли да пушите? 0
z-el-ya- b-k--z-----,-i--a-,--i-h isk-l--esh-ho z_______ b___ z______ i_____ b___ i____ n______ z-e-a-a- b-k- z-e-a-, i-k-m- b-k- i-k-l n-s-c-o ----------------------------------------------- zhelaya, bikh zhelal, iskam, bikh iskal neshcho
Kas te sooviksite tantsida? И--ате ----а т---у--т-? И_____ л_ д_ т_________ И-к-т- л- д- т-н-у-а-е- ----------------------- Искате ли да танцувате? 0
z----y-,--ik- --ela-,--s-----bi---isk----e--cho z_______ b___ z______ i_____ b___ i____ n______ z-e-a-a- b-k- z-e-a-, i-k-m- b-k- i-k-l n-s-c-o ----------------------------------------------- zhelaya, bikh zhelal, iskam, bikh iskal neshcho
Kas te sooviksite jalutama minna? Ис-а-е -- -- се р--хо-и--? И_____ л_ д_ с_ р_________ И-к-т- л- д- с- р-з-о-и-е- -------------------------- Искате ли да се разходите? 0
I-k-t- -i -- p--h-t-? I_____ l_ d_ p_______ I-k-t- l- d- p-s-i-e- --------------------- Iskate li da pushite?
Ma sooviksin suitsetada. И---м да--уша. И____ д_ п____ И-к-м д- п-ш-. -------------- Искам да пуша. 0
I---te-l- ---pus-ite? I_____ l_ d_ p_______ I-k-t- l- d- p-s-i-e- --------------------- Iskate li da pushite?
Soovid sa sigaretti? Ис-ате л- ---ар-? И_____ л_ ц______ И-к-т- л- ц-г-р-? ----------------- Искате ли цигара? 0
Isk--- -i da-p-sh-t-? I_____ l_ d_ p_______ I-k-t- l- d- p-s-i-e- --------------------- Iskate li da pushite?
Ta soovib tuld. Т-й и--а --ън--. Т__ и___ о______ Т-й и-к- о-ъ-ч-. ---------------- Той иска огънче. 0
I--at- li-da tant---ate? I_____ l_ d_ t__________ I-k-t- l- d- t-n-s-v-t-? ------------------------ Iskate li da tantsuvate?
Ma sooviksin midagi juua. И------а п-- н---. И____ д_ п__ н____ И-к-м д- п-я н-щ-. ------------------ Искам да пия нещо. 0
I---te ---da -ants--a--? I_____ l_ d_ t__________ I-k-t- l- d- t-n-s-v-t-? ------------------------ Iskate li da tantsuvate?
Ma sooviksin midagi süüa. И---- -а--м-н--о. И____ д_ я_ н____ И-к-м д- я- н-щ-. ----------------- Искам да ям нещо. 0
I------l- ----a-t-u----? I_____ l_ d_ t__________ I-k-t- l- d- t-n-s-v-t-? ------------------------ Iskate li da tantsuvate?
Ma sooviksin veidi puhata. Иска--да-с- о-дъ-на --л-о. И____ д_ с_ о______ м_____ И-к-м д- с- о-д-х-а м-л-о- -------------------------- Искам да си отдъхна малко. 0
I-k------ -a-s--r---ho---e? I_____ l_ d_ s_ r__________ I-k-t- l- d- s- r-z-h-d-t-? --------------------------- Iskate li da se razkhodite?
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Бих -ск-л----с-ал---- Ви ----т-м -ещ-. Б__ и____ / и_____ д_ В_ п______ н____ Б-х и-к-л / и-к-л- д- В- п-п-т-м н-щ-. -------------------------------------- Бих искал / искала да Ви попитам нещо. 0
Iska---l- -a-se---zk-o-ite? I_____ l_ d_ s_ r__________ I-k-t- l- d- s- r-z-h-d-t-? --------------------------- Iskate li da se razkhodite?
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Бих ---а--/--с-ал-----В---о---я--- н-що. Б__ и____ / и_____ д_ В_ п_____ з_ н____ Б-х и-к-л / и-к-л- д- В- п-м-л- з- н-щ-. ---------------------------------------- Бих искал / искала да Ви помоля за нещо. 0
Iskate--i-d---- ----h-dit-? I_____ l_ d_ s_ r__________ I-k-t- l- d- s- r-z-h-d-t-? --------------------------- Iskate li da se razkhodite?
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Бих --к-л---ис-ала да Ви п---ня -а---щ-. Б__ и____ / и_____ д_ В_ п_____ н_ н____ Б-х и-к-л / и-к-л- д- В- п-к-н- н- н-щ-. ---------------------------------------- Бих искал / искала да Ви поканя на нещо. 0
Is--- ----usha. I____ d_ p_____ I-k-m d- p-s-a- --------------- Iskam da pusha.
Mida te soovite, palun? Какво-об-ч--е --ж-ла-те,-м--я? К____ о______ / ж_______ м____ К-к-о о-и-а-е / ж-л-е-е- м-л-? ------------------------------ Какво обичате / желаете, моля? 0
Is-am -a -usha. I____ d_ p_____ I-k-m d- p-s-a- --------------- Iskam da pusha.
Soovite te kohvi? Ж-ла--е ---к---? Ж______ л_ к____ Ж-л-е-е л- к-ф-? ---------------- Желаете ли кафе? 0
I--------pus-a. I____ d_ p_____ I-k-m d- p-s-a- --------------- Iskam da pusha.
Või soovite te pigem teed? И-и----д-о----те---й? И__ п___________ ч___ И-и п-е-п-ч-т-т- ч-й- --------------------- Или предпочитате чай? 0
I-ka-e-li -s-gara? I_____ l_ t_______ I-k-t- l- t-i-a-a- ------------------ Iskate li tsigara?
Me soovime koju sõita. Ни- ис--ме -а-с- при-ер----къщ-. Н__ и_____ д_ с_ п_______ в_____ Н-е и-к-м- д- с- п-и-е-е- в-ъ-и- -------------------------------- Ние искаме да се приберем вкъщи. 0
I--ate -i tsiga--? I_____ l_ t_______ I-k-t- l- t-i-a-a- ------------------ Iskate li tsigara?
Soovite te taksot? Ж-лаете--и так--? Ж______ л_ т_____ Ж-л-е-е л- т-к-и- ----------------- Желаете ли такси? 0
Is--t- l- --igara? I_____ l_ t_______ I-k-t- l- t-i-a-a- ------------------ Iskate li tsigara?
Nad soovivad helistada. Те--ска---а--е-о--дя- по те-ефо-а. Т_ и____ д_ с_ о_____ п_ т________ Т- и-к-т д- с- о-а-я- п- т-л-ф-н-. ---------------------------------- Те искат да се обадят по телефона. 0
To- --k--ogy--he. T__ i___ o_______ T-y i-k- o-y-c-e- ----------------- Toy iska ogynche.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.