Vestmik

et midagi soovima   »   tl para magustuhan ang isang bagay

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [pitumpu]

para magustuhan ang isang bagay

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tagalogi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? G---o-m----ng m-nig---ly-? G____ m_ b___ m___________ G-s-o m- b-n- m-n-g-r-l-o- -------------------------- Gusto mo bang manigarilyo? 0
Kas te sooviksite tantsida? Gus-- m---a-g s---y--? G____ m_ b___ s_______ G-s-o m- b-n- s-m-y-w- ---------------------- Gusto mo bang sumayaw? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? G-sto m- -an---a-------la--d? G____ m_ b___ m______________ G-s-o m- b-n- m-g-a-a---a-a-? ----------------------------- Gusto mo bang maglakad-lakad? 0
Ma sooviksin suitsetada. G-st---ong--an-g-r-l-o. G____ k___ m___________ G-s-o k-n- m-n-g-r-l-o- ----------------------- Gusto kong manigarilyo. 0
Soovid sa sigaretti? G-s---m---- n- sig----y-? G____ m_ b_ n_ s_________ G-s-o m- b- n- s-g-r-l-o- ------------------------- Gusto mo ba ng sigarilyo? 0
Ta soovib tuld. G---- --y---g --n-s---i. G____ n___ n_ p_________ G-s-o n-y- n- p-n-s-n-i- ------------------------ Gusto niya ng pangsindi. 0
Ma sooviksin midagi juua. G-s-o--o -a-ang-umi---. G____ k_ s_____ u______ G-s-o k- s-n-n- u-i-o-. ----------------------- Gusto ko sanang uminom. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Gus-o-ko----ang --mai-. G____ k_ s_____ k______ G-s-o k- s-n-n- k-m-i-. ----------------------- Gusto ko sanang kumain. 0
Ma sooviksin veidi puhata. G-sto-k- ---ang-m-g-a---ga. G____ k_ m_____ m__________ G-s-o k- m-n-n- m-g-a-i-g-. --------------------------- Gusto ko munang magpahinga. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. M-y-g--to----ng --ano-g -a--. M__ g____ a____ i______ s____ M-y g-s-o a-o-g i-a-o-g s-y-. ----------------------------- May gusto akong itanong sayo. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. May----t- ak--g-ipapaki---p-s--i--. M__ g____ a____ i__________ s_ i___ M-y g-s-o a-o-g i-a-a-i-s-p s- i-o- ----------------------------------- May gusto akong ipapakiusap sa iyo. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. G-s-o k-t-ng-anyay-han- - -us-o k------ay-in. G____ k_____ a_________ / G____ k_____ a_____ G-s-o k-t-n- a-y-y-h-n- / G-s-o k-t-n- a-a-n- --------------------------------------------- Gusto kitang anyayahan. / Gusto kitang ayain. 0
Mida te soovite, palun? A-o-a-- -us-o --? A__ a__ g____ m__ A-o a-g g-s-o m-? ----------------- Ano ang gusto mo? 0
Soovite te kohvi? Gu-t---o-ba----kape? G____ m_ b_ n_ k____ G-s-o m- b- n- k-p-? -------------------- Gusto mo ba ng kape? 0
Või soovite te pigem teed? O---- g-sto-mo ng---aa? O m__ g____ m_ n_ t____ O m-s g-s-o m- n- t-a-? ----------------------- O mas gusto mo ng tsaa? 0
Me soovime koju sõita. G---- -----g---uw-. G____ n_____ u_____ G-s-o n-m-n- u-u-i- ------------------- Gusto naming umuwi. 0
Soovite te taksot? Gu--o--iyo n--ta--? G____ n___ n_ t____ G-s-o n-y- n- t-x-? ------------------- Gusto niyo ng taxi? 0
Nad soovivad helistada. Gu-t--nin-----t--awag. G____ n______ t_______ G-s-o n-n-o-g t-m-w-g- ---------------------- Gusto ninyong tumawag. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 tagalogi (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.