Vestmik

et midagi soovima   »   pl chcieć

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [siedemdziesiąt]

chcieć

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? (C-y--Ch-i---- -a--/-C-c-ał--y-pa-i-zapal--? (____ C_______ p__ / C________ p___ z_______ (-z-) C-c-a-b- p-n / C-c-a-a-y p-n- z-p-l-ć- -------------------------------------------- (Czy) Chciałby pan / Chciałaby pani zapalić? 0
Kas te sooviksite tantsida? (Cz-) -------------- C--ia-a-- p-ni-za-a-cz-ć? (____ C_______ p__ / C________ p___ z_________ (-z-) C-c-a-b- p-n / C-c-a-a-y p-n- z-t-ń-z-ć- ---------------------------------------------- (Czy) Chciałby pan / Chciałaby pani zatańczyć? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? (-z-) Ch---ł---p---- Ch----ab--pani-p------a s--cer? (____ C_______ p__ / C________ p___ p____ n_ s______ (-z-) C-c-a-b- p-n / C-c-a-a-y p-n- p-j-ć n- s-a-e-? ---------------------------------------------------- (Czy) Chciałby pan / Chciałaby pani pójść na spacer? 0
Ma sooviksin suitsetada. Ch-i-ł-ym ---h--ała--m-z-palić. C________ / C_________ z_______ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- z-p-l-ć- ------------------------------- Chciałbym / Chciałabym zapalić. 0
Soovid sa sigaretti? (-z-)-C-c-ał-yś-/--h-ia--b-ś-p-p--r-s-? (____ C________ / C_________ p_________ (-z-) C-c-a-b-ś / C-c-a-a-y- p-p-e-o-a- --------------------------------------- (Czy) Chciałbyś / Chciałabyś papierosa? 0
Ta soovib tuld. On--h---ł-y -gni-. O_ c_______ o_____ O- c-c-a-b- o-n-a- ------------------ On chciałby ognia. 0
Ma sooviksin midagi juua. C-c-----m --C-c-a-a-y--si- c-eg-ś-n-p--. C________ / C_________ s__ c_____ n_____ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- s-ę c-e-o- n-p-ć- ---------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym się czegoś napić. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Chcia-by- - Ch-i--ab-- co- -j--ć. C________ / C_________ c__ z_____ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- c-ś z-e-ć- --------------------------------- Chciałbym / Chciałabym coś zjeść. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Ch---łby--/ --ciałabym t---hę -dp-cząć. C________ / C_________ t_____ o________ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- t-o-h- o-p-c-ą-. --------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym trochę odpocząć. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Chc---b-m - -h---ł---- pa-a-/ pa------co-----y-ać. C________ / C_________ p___ / p____ o c__ z_______ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- p-n- / p-n-ą o c-ś z-p-t-ć- -------------------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym pana / panią o coś zapytać. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ch-iał-ym-- ---i--a-ym p--a-/-p-nią - --ś--r-sić. C________ / C_________ p___ / p____ o c__ p______ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- p-n- / p-n-ą o c-ś p-o-i-. ------------------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym pana / panią o coś prosić. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Chcia--ym-/-Ch------ym-pan- / pa-i- n- --- ---ros-ć. C________ / C_________ p___ / p____ n_ c__ z________ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- p-n- / p-n-ą n- c-ś z-p-o-i-. ---------------------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym pana / panią na coś zaprosić. 0
Mida te soovite, palun? Cze-- --n /----i---bi--ż--z-? C____ p__ / p___ s____ ż_____ C-e-o p-n / p-n- s-b-e ż-c-y- ----------------------------- Czego pan / pani sobie życzy? 0
Soovite te kohvi? (-zy- C-cia--y pa------ci----y pan- ---ę? (____ C_______ p__ / C________ p___ k____ (-z-) C-c-a-b- p-n / C-c-a-a-y p-n- k-w-? ----------------------------------------- (Czy) Chciałby pan / Chciałaby pani kawę? 0
Või soovite te pigem teed? A--oż----lałby--an---wo-a-aby--ani h--bat-? A m___ w______ p__ / w_______ p___ h_______ A m-ż- w-l-ł-y p-n / w-l-ł-b- p-n- h-r-a-ę- ------------------------------------------- A może wolałby pan / wolałaby pani herbatę? 0
Me soovime koju sõita. C-ci-lib---- - -h---łyb-ś-- ----chać--o--o--. C___________ / C___________ p_______ d_ d____ C-c-e-i-y-m- / C-c-a-y-y-m- p-j-c-a- d- d-m-. --------------------------------------------- Chcielibyśmy / Chciałybyśmy pojechać do domu. 0
Soovite te taksot? (C--)--h-ie-iby-c-- /-----ały--ś----tak-ówk-? (____ C____________ / c____________ t________ (-z-) C-c-e-i-y-c-e / c-c-a-y-y-c-e t-k-ó-k-? --------------------------------------------- (Czy) Chcielibyście / chciałybyście taksówkę? 0
Nad soovivad helistada. O-i----i-l-by-- -ne-ch-ia-yb- -a---on--. O__ c________ / O__ c________ z_________ O-i c-c-e-i-y / O-e c-c-a-y-y z-d-w-n-ć- ---------------------------------------- Oni chcieliby / One chciałyby zadzwonić. 0

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.