Vestmik

et Sidesõnad 1   »   pl Spójniki 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [dziewięćdziesiąt cztery]

Spójniki 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Po----a---aż-p--e-t--ie pa-a- -e-zc-. P________ a_ p_________ p____ d______ P-c-e-a-, a- p-z-s-a-i- p-d-ć d-s-c-. ------------------------------------- Poczekaj, aż przestanie padać deszcz. 0
Oota kuni ma valmis olen. Poczeka-- aż s---c--. P________ a_ s_______ P-c-e-a-, a- s-o-c-ę- --------------------- Poczekaj, aż skończę. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. P---e-----aż-on -r-c-. P________ a_ o_ w_____ P-c-e-a-, a- o- w-ó-i- ---------------------- Poczekaj, aż on wróci. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. C-----, a---y-ch-- -----os-. C______ a_ w______ m_ w_____ C-e-a-, a- w-s-h-ą m- w-o-y- ---------------------------- Czekam, aż wyschną mi włosy. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. C----m---- film-s-- sk-----. C______ a_ f___ s__ s_______ C-e-a-, a- f-l- s-ę s-o-c-y- ---------------------------- Czekam, aż film się skończy. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Czeka-,--- ---z----i-l--- ---a-ł-. C______ a_ b_____ z______ ś_______ C-e-a-, a- b-d-i- z-e-o-e ś-i-t-o- ---------------------------------- Czekam, aż będzie zielone światło. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Kie-y-je-z-e-- n- --lo-? K____ j_______ n_ u_____ K-e-y j-d-i-s- n- u-l-p- ------------------------ Kiedy jedziesz na urlop? 0
Veel enne suvevaheaga? Je-zc-- ----d w--a-jam-? J______ p____ w_________ J-s-c-e p-z-d w-k-c-a-i- ------------------------ Jeszcze przed wakacjami? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ta-, jes--ze--a--- zac----s-- w-ka-j-. T___ j______ z____ z_____ s__ w_______ T-k- j-s-c-e z-n-m z-c-n- s-ę w-k-c-e- -------------------------------------- Tak, jeszcze zanim zaczną się wakacje. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. N-pra- t---da-h, ----- za-znie -i- z-m-. N_____ t__ d____ z____ z______ s__ z____ N-p-a- t-n d-c-, z-n-m z-c-n-e s-ę z-m-. ---------------------------------------- Napraw ten dach, zanim zacznie się zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. U-y---ęc-------m-u----zi--z d--stołu. U___ r____ z____ u_________ d_ s_____ U-y- r-c-, z-n-m u-i-d-i-s- d- s-o-u- ------------------------------------- Umyj ręce, zanim usiądziesz do stołu. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Z--k-ij -kn---za-im -yjdzi---. Z______ o____ z____ w_________ Z-m-n-j o-n-, z-n-m w-j-z-e-z- ------------------------------ Zamknij okno, zanim wyjdziesz. 0
Millal sa koju tuled? Kie-- prz---z--s- ---dom-? K____ p__________ d_ d____ K-e-y p-z-j-z-e-z d- d-m-? -------------------------- Kiedy przyjdziesz do domu? 0
Peale tunde? Po ----j---? P_ l________ P- l-k-j-c-? ------------ Po lekcjach? 0
Jah, peale tundide lõppu. T--, po tym ja- sk----- -ię--e-cj-. T___ p_ t__ j__ s______ s__ l______ T-k- p- t-m j-k s-o-c-ą s-ę l-k-j-. ----------------------------------- Tak, po tym jak skończą się lekcje. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. P--t-m--ak (--) -i-- wyp-dek- --e --g----ż--------ć. P_ t__ j__ (___ m___ w_______ n__ m___ j__ p________ P- t-m j-k (-n- m-a- w-p-d-k- n-e m-g- j-ż p-a-o-a-. ---------------------------------------------------- Po tym jak (on) miał wypadek, nie mógł już pracować. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. P- -y--j-k str--ił pr-cę,--yje-h-- d--Am----i. P_ t__ j__ s______ p_____ w_______ d_ A_______ P- t-m j-k s-r-c-ł p-a-ę- w-j-c-a- d- A-e-y-i- ---------------------------------------------- Po tym jak stracił pracę, wyjechał do Ameryki. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. P--t-m -ak---j-c-a---o----ryki--stał---- b---ty. P_ t__ j__ p_______ d_ A_______ s___ s__ b______ P- t-m j-k p-j-c-a- d- A-e-y-i- s-a- s-ę b-g-t-. ------------------------------------------------ Po tym jak pojechał do Ameryki, stał się bogaty. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + poola (1-100) MP3 poola (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...