Vestmik

et Sidesõnad 1   »   it Congiunzioni 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [novantaquattro]

Congiunzioni 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. A-pe--a f-n-hé -me-t---i -io--re. A______ f_____ s_____ d_ p_______ A-p-t-a f-n-h- s-e-t- d- p-o-e-e- --------------------------------- Aspetta finché smette di piovere. 0
Oota kuni ma valmis olen. A-p--ta -i---é-h--------. A______ f_____ h_ f______ A-p-t-a f-n-h- h- f-n-t-. ------------------------- Aspetta finché ho finito. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Asp-tta ---ch--lu- -o---. A______ f_____ l__ t_____ A-p-t-a f-n-h- l-i t-r-a- ------------------------- Aspetta finché lui torna. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. As-et----- -ve-----cap--l- a-ciu-ti. A______ d_ a____ i c______ a________ A-p-t-o d- a-e-e i c-p-l-i a-c-u-t-. ------------------------------------ Aspetto di avere i capelli asciutti. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. As------ch-------lm--ia--e--in-to. A______ c__ i_ f___ s__ t_________ A-p-t-o c-e i- f-l- s-a t-r-i-a-o- ---------------------------------- Aspetto che il film sia terminato. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. A-p-tto-ch- il-sem-for---i----r--. A______ c__ i_ s_______ s__ v_____ A-p-t-o c-e i- s-m-f-r- s-a v-r-e- ---------------------------------- Aspetto che il semaforo sia verde. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Qu--do va- i--v-can-a? Q_____ v__ i_ v_______ Q-a-d- v-i i- v-c-n-a- ---------------------- Quando vai in vacanza? 0
Veel enne suvevaheaga? A-c----p-i---d---e-v--anz- e-tive? A_____ p____ d____ v______ e______ A-c-r- p-i-a d-l-e v-c-n-e e-t-v-? ---------------------------------- Ancora prima delle vacanze estive? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. S-, prima--h- c-m-n-ino-l- v-c---- ---ive. S__ p____ c__ c________ l_ v______ e______ S-, p-i-a c-e c-m-n-i-o l- v-c-n-e e-t-v-. ------------------------------------------ Sì, prima che comincino le vacanze estive. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Ri---a--l te-t- ---m- -h- --mi--- ---n--r-o. R_____ i_ t____ p____ c__ c______ l_________ R-p-r- i- t-t-o p-i-a c-e c-m-n-i l-i-v-r-o- -------------------------------------------- Ripara il tetto prima che cominci l’inverno. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. L-vat--l- -----p-ima-d- -e-er-i---ta-ol-. L_____ l_ m___ p____ d_ s______ a t______ L-v-t- l- m-n- p-i-a d- s-d-r-i a t-v-l-. ----------------------------------------- Lavati le mani prima di sederti a tavola. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. C----i -a fi-----a--r-m---- -s----. C_____ l_ f_______ p____ d_ u______ C-i-d- l- f-n-s-r- p-i-a d- u-c-r-. ----------------------------------- Chiudi la finestra prima di uscire. 0
Millal sa koju tuled? Quan------n- a ca-a? Q_____ v____ a c____ Q-a-d- v-e-i a c-s-? -------------------- Quando vieni a casa? 0
Peale tunde? D-po le-lez-on-? D___ l_ l_______ D-p- l- l-z-o-i- ---------------- Dopo le lezioni? 0
Jah, peale tundide lõppu. Sì- d-p- --- -e-l-zi--i son- --ni--. S__ d___ c__ l_ l______ s___ f______ S-, d-p- c-e l- l-z-o-i s-n- f-n-t-. ------------------------------------ Sì, dopo che le lezioni sono finite. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. D--o --i--i-ente n-n ha-pi---ot--o lav-r-re. D___ l__________ n__ h_ p__ p_____ l________ D-p- l-i-c-d-n-e n-n h- p-ù p-t-t- l-v-r-r-. -------------------------------------------- Dopo l’incidente non ha più potuto lavorare. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Dop- av-r --rso--l -a-or- è---d-t--in--me-ica. D___ a___ p____ i_ l_____ è a_____ i_ A_______ D-p- a-e- p-r-o i- l-v-r- è a-d-t- i- A-e-i-a- ---------------------------------------------- Dopo aver perso il lavoro è andato in America. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Dopo-e---r --d-to i- --e-ic- --dive-tat- ric-o. D___ e____ a_____ i_ A______ è d________ r_____ D-p- e-s-r a-d-t- i- A-e-i-a è d-v-n-a-o r-c-o- ----------------------------------------------- Dopo esser andato in America è diventato ricco. 0

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...