Vestmik

et Sidesõnad 4   »   it Congiunzioni 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [novantasette]

Congiunzioni 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. Si - -ddor-en--to- s-b-e-e-i--te-e---ore-f-ss------so. S_ è a____________ s______ i_ t_________ f____ a______ S- è a-d-r-e-t-t-, s-b-e-e i- t-l-v-s-r- f-s-e a-c-s-. ------------------------------------------------------ Si è addormentato, sebbene il televisore fosse acceso. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. Lui è-ri---to-a---r-- -e---ne f---e-g-- ta-di. L__ è r______ a______ s______ f____ g__ t_____ L-i è r-m-s-o a-c-r-, s-b-e-e f-s-e g-à t-r-i- ---------------------------------------------- Lui è rimasto ancora, sebbene fosse già tardi. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. Non --v-n--o--------e n-- av--s-m- -n ap-u--a--nto. N__ è v______ s______ n__ a_______ u_ a____________ N-n è v-n-t-, s-b-e-e n-i a-e-s-m- u- a-p-n-a-e-t-. --------------------------------------------------- Non è venuto, sebbene noi avessimo un appuntamento. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. Il-t--------e era acce--.--utt---a s- è---do-m----to. I_ t_________ e__ a______ T_______ s_ è a____________ I- t-l-v-s-r- e-a a-c-s-. T-t-a-i- s- è a-d-r-e-t-t-. ----------------------------------------------------- Il televisore era acceso. Tuttavia si è addormentato. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. Era g-- t--------t--via - --m---- an-ora. E__ g__ t_____ T_______ è r______ a______ E-a g-à t-r-i- T-t-a-i- è r-m-s-o a-c-r-. ----------------------------------------- Era già tardi. Tuttavia è rimasto ancora. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. Avevam--un a-p--t-me---- Tut-a--a no-----e-u--. A______ u_ a____________ T_______ n__ è v______ A-e-a-o u- a-p-n-a-e-t-. T-t-a-i- n-n è v-n-t-. ----------------------------------------------- Avevamo un appuntamento. Tuttavia non è venuto. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. S----ne-n-- abbi- la pat-n-e,-g-id--la--acchi-a. S______ n__ a____ l_ p_______ g____ l_ m________ S-b-e-e n-n a-b-a l- p-t-n-e- g-i-a l- m-c-h-n-. ------------------------------------------------ Sebbene non abbia la patente, guida la macchina. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. S--ben--l--strada s-a g-l-t-- lu---a-fo-t-. S______ l_ s_____ s__ g______ l__ v_ f_____ S-b-e-e l- s-r-d- s-a g-l-t-, l-i v- f-r-e- ------------------------------------------- Sebbene la strada sia gelata, lui va forte. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Se-b--e -ia-u-----o, -ui-v---- ---i-le---. S______ s__ u_______ l__ v_ i_ b__________ S-b-e-e s-a u-r-a-o- l-i v- i- b-c-c-e-t-. ------------------------------------------ Sebbene sia ubriaco, lui va in bicicletta. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. N---ha -a pat--t-- T--ta-ia po-t--l--ma-c-in-. N__ h_ l_ p_______ T_______ p____ l_ m________ N-n h- l- p-t-n-e- T-t-a-i- p-r-a l- m-c-h-n-. ---------------------------------------------- Non ha la patente. Tuttavia porta la macchina. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. L- -tra-- è----a---------vi- -a-f-r--. L_ s_____ è g______ T_______ v_ f_____ L- s-r-d- è g-l-t-. T-t-a-i- v- f-r-e- -------------------------------------- La strada è gelata. Tuttavia va forte. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. L-- è --ri-co- Tut---ia-v---- b-c-c-----. L__ è u_______ T_______ v_ i_ b__________ L-i è u-r-a-o- T-t-a-i- v- i- b-c-c-e-t-. ----------------------------------------- Lui è ubriaco. Tuttavia va in bicicletta. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. Sebbe-e-s-----ur--t-,-no- tro-a -n-po-t-. S______ s__ l________ n__ t____ u_ p_____ S-b-e-e s-a l-u-e-t-, n-n t-o-a u- p-s-o- ----------------------------------------- Sebbene sia laureata, non trova un posto. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. S-b--n---bbia -olo-i, --n -- ----m--i--. S______ a____ d______ n__ v_ d__ m______ S-b-e-e a-b-a d-l-r-, n-n v- d-l m-d-c-. ---------------------------------------- Sebbene abbia dolori, non va dal medico. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. Se-b-ne --n---b-- -o--i--co-p-- --- -a-c---a. S______ n__ a____ s_____ c_____ u__ m________ S-b-e-e n-n a-b-a s-l-i- c-m-r- u-a m-c-h-n-. --------------------------------------------- Sebbene non abbia soldi, compra una macchina. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. È la------. C-----nos-an----o- -ro-- lavo--. È l________ C__ n_________ n__ t____ l______ È l-u-e-t-. C-ò n-n-s-a-t- n-n t-o-a l-v-r-. -------------------------------------------- È laureata. Ciò nonostante non trova lavoro. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. L-i-ha-d-------C-ò -o-o--a--e--o- ----a- med-c-. L__ h_ d______ C__ n_________ n__ v_ d__ m______ L-i h- d-l-r-. C-ò n-n-s-a-t- n-n v- d-l m-d-c-. ------------------------------------------------ Lei ha dolori. Ciò nonostante non va dal medico. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. L-- --- ---sol--- ----n--o-t-n-e -omp-- -na------ina. L__ n__ h_ s_____ C__ n_________ c_____ u__ m________ L-i n-n h- s-l-i- C-ò n-n-s-a-t- c-m-r- u-a m-c-h-n-. ----------------------------------------------------- Lei non ha soldi. Ciò nonostante compra una macchina. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...