Vestmik

et Sidesõnad 4   »   lt Jungtukai 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [devyniasdešimt septyni]

Jungtukai 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. Jis--žm-go,-nor- -el--iz-r--s---vo --u-g-as. J__ u______ n___ t___________ b___ į________ J-s u-m-g-, n-r- t-l-v-z-r-u- b-v- į-u-g-a-. -------------------------------------------- Jis užmigo, nors televizorius buvo įjungtas. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. J-s --- -as-liko- n--s --u b----v---. J__ d__ p________ n___ j__ b___ v____ J-s d-r p-s-l-k-, n-r- j-u b-v- v-l-. ------------------------------------- Jis dar pasiliko, nors jau buvo vėlu. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. Jis -------, n-rs-m---b--ome -usit--ę. J__ n_______ n___ m__ b_____ s________ J-s n-a-ė-o- n-r- m-s b-v-m- s-s-t-r-. -------------------------------------- Jis neatėjo, nors mes buvome susitarę. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. Tele-izo--us----- ----gt--, -ež---i-- / -ep--------o -i---ž--g-. T___________ b___ į________ n________ / n________ t_ j__ u______ T-l-v-z-r-u- b-v- į-u-g-a-, n-ž-ū-i-t / n-p-i-a-t t- j-s u-m-g-. ---------------------------------------------------------------- Televizorius buvo įjungtas, nežiūrint / nepaisant to jis užmigo. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. J---b--o v-l---nežiūri-t-- -e------t t- -i--d-- pa-ili--. J__ b___ v____ n________ / n________ t_ j__ d__ p________ J-u b-v- v-l-, n-ž-ū-i-t / n-p-i-a-t t- j-s d-r p-s-l-k-. --------------------------------------------------------- Jau buvo vėlu, nežiūrint / nepaisant to jis dar pasiliko. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. (Me-- -uv--e-s--it---,---ž-ūr--- ---------n- t- -is -eatėj-. (____ b_____ s________ n________ / n________ t_ j__ n_______ (-e-) b-v-m- s-s-t-r-, n-ž-ū-i-t / n-p-i-a-t t- j-s n-a-ė-o- ------------------------------------------------------------ (Mes) buvome susitarę, nežiūrint / nepaisant to jis neatėjo. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. No---ji--n--uri-----u----o pa--mėjimo,-vairuo-- -u-o-o--lį. N___ j__ n_____ v_________ p__________ v_______ a__________ N-r- j-s n-t-r- v-i-u-t-j- p-ž-m-j-m-, v-i-u-j- a-t-m-b-l-. ----------------------------------------------------------- Nors jis neturi vairuotojo pažymėjimo, vairuoja automobilį. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. N--s ---vė-yra s---i- ji----ži--j- --ei-a-. N___ g____ y__ s_____ j__ v_______ g_______ N-r- g-t-ė y-a s-i-i- j-s v-ž-u-j- g-e-t-i- ------------------------------------------- Nors gatvė yra slidi, jis važiuoja greitai. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Nors-------- -i--a-- ----uoja -vi---i-. N___ j__ y__ g______ v_______ d________ N-r- j-s y-a g-r-a-, v-ž-u-j- d-i-a-i-. --------------------------------------- Nors jis yra girtas, važiuoja dviračiu. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. Ji---etur--vair-o-oj--p--ym-ji--- n--i-rin- - nepa-s--- ---jis-va-r-o-a-a-tomo--lį. J__ n_____ v_________ p__________ n________ / n________ t_ j__ v_______ a__________ J-s n-t-r- v-i-u-t-j- p-ž-m-j-m-, n-ž-ū-i-t / n-p-i-a-t t- j-s v-i-u-j- a-t-m-b-l-. ----------------------------------------------------------------------------------- Jis neturi vairuotojo pažymėjimo, nežiūrint / nepaisant to jis vairuoja automobilį. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. G-t---(y-a- s--d-,--eži--in----n----s--- -- --s-v------a--r-i-a-. G____ (____ s_____ n________ / n________ t_ j__ v_______ g_______ G-t-ė (-r-) s-i-i- n-ž-ū-i-t / n-p-i-a-t t- j-s v-ž-u-j- g-e-t-i- ----------------------------------------------------------------- Gatvė (yra) slidi, nežiūrint / nepaisant to jis važiuoja greitai. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. Ji--(y-a) -i----,----i--i-- / -ep--sa-- -- j-s-v-ž-uo-a ---rač-u. J__ (____ g______ n________ / n________ t_ j__ v_______ d________ J-s (-r-) g-r-a-, n-ž-ū-i-t / n-p-i-a-t t- j-s v-ž-u-j- d-i-a-i-. ----------------------------------------------------------------- Jis (yra) girtas, nežiūrint / nepaisant to jis važiuoja dviračiu. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. Ji-ne---d- d--b-, -ors tu-i-di-----. J_ n______ d_____ n___ t___ d_______ J- n-r-n-a d-r-o- n-r- t-r- d-p-o-ą- ------------------------------------ Ji neranda darbo, nors turi diplomą. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. J---e-n---a- g-dy-oj-,-no-- j-------d-. J_ n____ p__ g________ n___ j__ s______ J- n-i-a p-s g-d-t-j-, n-r- j-i s-a-d-. --------------------------------------- Ji neina pas gydytoją, nors jai skauda. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. Ji-p-rka--u-omo-il-,-no-- -eturi -in---. J_ p____ a__________ n___ n_____ p______ J- p-r-a a-t-m-b-l-, n-r- n-t-r- p-n-g-. ---------------------------------------- Ji perka automobilį, nors neturi pinigų. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Ji -ur- -i--om-- než--ri-t-- n-p---ant -o ji--e-a--- -a-b-. J_ t___ d_______ n________ / n________ t_ j_ n______ d_____ J- t-r- d-p-o-ą- n-ž-ū-i-t / n-p-i-a-t t- j- n-r-n-a d-r-o- ----------------------------------------------------------- Ji turi diplomą, nežiūrint / nepaisant to ji neranda darbo. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. J-- s-a-d-- ne---r-n----nepa--ant -o -i----n--pa- g-d-----. J__ s______ n________ / n________ t_ j_ n____ p__ g________ J-i s-a-d-, n-ž-ū-i-t / n-p-i-a-t t- j- n-i-a p-s g-d-t-j-. ----------------------------------------------------------- Jai skauda, nežiūrint / nepaisant to ji neina pas gydytoją. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. J- -etur--pi-i----než------ - -epai--n--t- j- p-r-a -u-o-ob-lį. J_ n_____ p______ n________ / n________ t_ j_ p____ a__________ J- n-t-r- p-n-g-, n-ž-ū-i-t / n-p-i-a-t t- j- p-r-a a-t-m-b-l-. --------------------------------------------------------------- Ji neturi pinigų, nežiūrint / nepaisant to ji perka automobilį. 0

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...