Она не-----з---а-но --с-- иа-- ----т--и-ал-.
О__ н_ н_____ р____ м____ и___ ј_ с_________
О-а н- н-л-з- р-д-о м-с-о и-к- ј- с-у-и-а-а-
--------------------------------------------
Она не налази радно место иако је студирала. 0 T-le--z---j--bi---k--u-en- --r--- -ome----j---a-pao.T________ j_ b__ u________ U_____ t___ o_ j_ z______T-l-v-z-r j- b-o u-l-u-e-. U-r-o- t-m- o- j- z-s-a-.----------------------------------------------------Televizor je bio uključen. Uprkos tome on je zaspao.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud.
Она не налази радно место иако је студирала.
Televizor je bio uključen. Uprkos tome on je zaspao.
Она не может найти работу, несмотря на то, что у неё высшее образование.
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud.
Она н- ид- -е-а-- и--о---- б-л-в-.
О__ н_ и__ л_____ и___ и__ б______
О-а н- и-е л-к-р- и-к- и-а б-л-в-.
----------------------------------
Она не иде лекару иако има болове. 0 Televi-or--- -i----l-u-en. -p---s ---e--- je z-spa-.T________ j_ b__ u________ U_____ t___ o_ j_ z______T-l-v-z-r j- b-o u-l-u-e-. U-r-o- t-m- o- j- z-s-a-.----------------------------------------------------Televizor je bio uključen. Uprkos tome on je zaspao.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud.
Она не иде лекару иако има болове.
Televizor je bio uključen. Uprkos tome on je zaspao.
Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti.
Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega.
Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini.
Nad lihtsalt õpivad teistmoodi.
Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju.
Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju.
Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest.
Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema.
Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi.
Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega.
Võõras keeles suhtlemine on väljakutse.
Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt.
20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus.
Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus.
Seega on aju hästi treenitud.
Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel.
40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud.
Nende ajule on antud kogemused kasuks.
Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega.
Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad.
See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud.
60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega.
Neil on aega palju harjutada.
See on aga keelte puhul eriti oluline.
Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama.
Igas eas on võimalik edukalt õppida.
Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga.
Ja ta naudib seda...