Նա-դե--մնա-ել--ր,-չ--յ----- -ր--- -ւշ -ր:
Ն_ դ__ մ_____ է__ չ_____ ո_ ա____ ո__ է__
Ն- դ-ռ մ-ա-ե- է-, չ-ա-ա- ո- ա-դ-ն ո-շ է-:
-----------------------------------------
Նա դեռ մնացել էր, չնայած որ արդեն ուշ էր: 0 bard---o--das---n 4b___ s___________ 4b-r- s-o-a-a-a-a- 4-------------------bard storadasakan 4
Ա--ե--ու--էր:---ն---մենայ-ի- նա-դ-- --ացել -ր:
Ա____ ո__ է__ Ա_____________ ն_ դ__ մ_____ է__
Ա-դ-ն ո-շ է-: Ա-ն-ւ-մ-ն-յ-ի- ն- դ-ռ մ-ա-ե- է-:
----------------------------------------------
Արդեն ուշ էր: Այնուամենայնիվ նա դեռ մնացել էր: 0 Na --n-l ----c-’n--a-s--or-h-rrus-a----yt-’---i-ts’rats-erN_ k____ e__ c________ v__ h________________ m_________ e_N- k-n-l e-, c-’-a-a-s v-r h-r-u-t-t-’-y-s-y m-a-s-r-t- e-----------------------------------------------------------Na k’nel er, ch’nayats vor herrustats’uyts’y miats’rats er
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel.
Արդեն ուշ էր: Այնուամենայնիվ նա դեռ մնացել էր:
Na k’nel er, ch’nayats vor herrustats’uyts’y miats’rats er
Չ--յ---ո--ն------րդա-ան -ր--ունք չուն---ն--մ--ե-ա է վ---ւ-:
Չ_____ ո_ ն_ վ_________ ի_______ չ_____ ն_ մ_____ է վ______
Չ-ա-ա- ո- ն- վ-ր-ր-ա-ա- ի-ա-ո-ն- չ-ւ-ի- ն- մ-ք-ն- է վ-ր-ւ-:
-----------------------------------------------------------
Չնայած որ նա վարորդական իրավունք չունի, նա մեքենա է վարում: 0 Na -----mnat-’y-- e----h’---ats -o--arden-u---erN_ d___ m________ e__ c________ v__ a____ u__ e_N- d-r- m-a-s-y-l e-, c-’-a-a-s v-r a-d-n u-h e-------------------------------------------------Na derr mnats’yel er, ch’nayats vor arden ush er
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga.
Չնայած որ նա վարորդական իրավունք չունի, նա մեքենա է վարում:
Она покупает машину, несмотря на то, что у неё нет денег.
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta.
Նա ո-ս--ել է- Բա---ն- -շխա-ա-- չի գ--ո-մ:
Ն_ ո______ է_ Բ___ ն_ ա_______ չ_ գ______
Ն- ո-ս-ն-լ է- Բ-յ- ն- ա-խ-տ-ն- չ- գ-ն-ւ-:
-----------------------------------------
Նա ուսանել է: Բայց նա աշխատանք չի գտնում: 0 A--e--ush-er Ay-ua--n---iv na -e-r --at-’-e- -rA____ u__ e_ A____________ n_ d___ m________ e_A-d-n u-h e- A-n-a-e-a-n-v n- d-r- m-a-s-y-l e------------------------------------------------Arden ush er Aynuamenayniv na derr mnats’yel er
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta.
Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti.
Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega.
Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini.
Nad lihtsalt õpivad teistmoodi.
Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju.
Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju.
Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest.
Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema.
Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi.
Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega.
Võõras keeles suhtlemine on väljakutse.
Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt.
20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus.
Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus.
Seega on aju hästi treenitud.
Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel.
40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud.
Nende ajule on antud kogemused kasuks.
Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega.
Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad.
See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud.
60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega.
Neil on aega palju harjutada.
See on aga keelte puhul eriti oluline.
Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama.
Igas eas on võimalik edukalt õppida.
Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga.
Ja ta naudib seda...