Vestmik

et Asjaajamised   »   hy հանձնարարություններ կատարել

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [հիսունմեկ]

51 [hisunmek]

հանձնարարություններ կատարել

handznararut’yunner katarel

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Ե--ու---- -- -ր-դ---ն----լ: Ե_ ո_____ ե_ գ_______ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- գ-ա-ա-ա- գ-ա-: --------------------------- Ես ուզում եմ գրադարան գնալ: 0
handznarar-t-y-n-----a----l h__________________ k______ h-n-z-a-a-u-’-u-n-r k-t-r-l --------------------------- handznararut’yunner katarel
Ma tahaksin raamatupoodi. Ես ուզ--- եմ--րա--նութ գ---: Ե_ ո_____ ե_ գ________ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- գ-ա-ա-ո-թ գ-ա-: ---------------------------- Ես ուզում եմ գրախանութ գնալ: 0
h---znarar--’-u---- k-ta--l h__________________ k______ h-n-z-a-a-u-’-u-n-r k-t-r-l --------------------------- handznararut’yunner katarel
Ma tahaksin kioski. Ե---ւ-ում-եմ կ-պա---ն-լ: Ե_ ո_____ ե_ կ____ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- կ-պ-կ գ-ա-: ------------------------ Ես ուզում եմ կրպակ գնալ: 0
Yes-u-u- -e- g--d-ran gn-l Y__ u___ y__ g_______ g___ Y-s u-u- y-m g-a-a-a- g-a- -------------------------- Yes uzum yem gradaran gnal
Ma tahaksin raamatut laenutada. Ես-ու--ւմ եմ մ- ---ք-վե--նել: Ե_ ո_____ ե_ մ_ գ___ վ_______ Ե- ո-զ-ւ- ե- մ- գ-ր- վ-ր-ն-լ- ----------------------------- Ես ուզում եմ մի գիրք վերցնել: 0
Y-- u-u- -----r-da-an -n-l Y__ u___ y__ g_______ g___ Y-s u-u- y-m g-a-a-a- g-a- -------------------------- Yes uzum yem gradaran gnal
Ma tahaksin raamatut osta. Ե----զ-ւ--ե- մ--գի-ք գնել: Ե_ ո_____ ե_ մ_ գ___ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- մ- գ-ր- գ-ե-: -------------------------- Ես ուզում եմ մի գիրք գնել: 0
Y-- u-u--y---grad--a--g--l Y__ u___ y__ g_______ g___ Y-s u-u- y-m g-a-a-a- g-a- -------------------------- Yes uzum yem gradaran gnal
Ma tahaksin ajalehte osta. Ես-ուզ--- -մ-մ- ---- գ---: Ե_ ո_____ ե_ մ_ թ___ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- մ- թ-ր- գ-ե-: -------------------------- Ես ուզում եմ մի թերթ գնել: 0
Ye--uz-- --m-grakh-nut- gn-l Y__ u___ y__ g_________ g___ Y-s u-u- y-m g-a-h-n-t- g-a- ---------------------------- Yes uzum yem grakhanut’ gnal
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Ե---ւ--------գրա---ա- -նա-,--ր-եսզ--մի -----վեր----: Ե_ ո_____ ե_ գ_______ գ____ ո______ մ_ գ___ վ_______ Ե- ո-զ-ւ- ե- գ-ա-ա-ա- գ-ա-, ո-պ-ս-ի մ- գ-ր- վ-ր-ն-մ- ---------------------------------------------------- Ես ուզում եմ գրադարան գնալ, որպեսզի մի գիրք վերցնեմ: 0
Y-s -z-m --m-gra--a-u---g-al Y__ u___ y__ g_________ g___ Y-s u-u- y-m g-a-h-n-t- g-a- ---------------------------- Yes uzum yem grakhanut’ gnal
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Ես ո--ու- -մ գրա--նութ--ն-լ, -ր---զի մ---իր--գ---: Ե_ ո_____ ե_ գ________ գ____ ո______ մ_ գ___ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- գ-ա-ա-ո-թ գ-ա-, ո-պ-ս-ի մ- գ-ր- գ-ե-: -------------------------------------------------- Ես ուզում եմ գրախանութ գնալ, որպեսզի մի գիրք գնեմ: 0
Y-s---u- y-m--r---an-t- g--l Y__ u___ y__ g_________ g___ Y-s u-u- y-m g-a-h-n-t- g-a- ---------------------------- Yes uzum yem grakhanut’ gnal
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Ե- ----ւմ--մ --պա------- -ր-ես-ի -ի թ-րթ գ---: Ե_ ո_____ ե_ կ____ գ____ ո______ մ_ թ___ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- կ-պ-կ գ-ա-, ո-պ-ս-ի մ- թ-ր- գ-ե-: ---------------------------------------------- Ես ուզում եմ կրպակ գնալ, որպեսզի մի թերթ գնեմ: 0
Y-s uzu--yem -rpa- gnal Y__ u___ y__ k____ g___ Y-s u-u- y-m k-p-k g-a- ----------------------- Yes uzum yem krpak gnal
Ma tahaksin prillipoodi. Ես ուզ-ւմ--- օ-տ-կա -ն--: Ե_ ո_____ ե_ օ_____ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- օ-տ-կ- գ-ա-: ------------------------- Ես ուզում եմ օպտիկա գնամ: 0
Y---uz-m--e--k---k g-al Y__ u___ y__ k____ g___ Y-s u-u- y-m k-p-k g-a- ----------------------- Yes uzum yem krpak gnal
Ma tahaksin kauplusesse. Ես---զ--- ս----ր-ար-ետ-գ-ա-: Ե_ ո_____ ս___________ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ս-ւ-ե-մ-ր-ե- գ-ա-: ---------------------------- Ես ուզում սուպերմարկետ գնամ: 0
Yes--zum--em-k-pak gnal Y__ u___ y__ k____ g___ Y-s u-u- y-m k-p-k g-a- ----------------------- Yes uzum yem krpak gnal
Ma tahaksin pagariärisse. Ե----զ-ւմ--մ-հ--- խ-նութ գն--: Ե_ ո_____ ե_ հ___ խ_____ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- հ-ց- խ-ն-ւ- գ-ա-: ------------------------------ Ես ուզում եմ հացի խանութ գնամ: 0
Y-s-uzum --- mi -irk’-v-r--’nel Y__ u___ y__ m_ g____ v________ Y-s u-u- y-m m- g-r-’ v-r-s-n-l ------------------------------- Yes uzum yem mi girk’ verts’nel
Ma tahaksin prille osta. Ե- ---ու---մ-մի------ -ն-մ: Ե_ ո_____ ե_ մ_ ա____ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- մ- ա-ն-ց գ-ե-: --------------------------- Ես ուզում եմ մի ակնոց գնեմ: 0
Y-s uz-- ye- ---gir-’ v----’n-l Y__ u___ y__ m_ g____ v________ Y-s u-u- y-m m- g-r-’ v-r-s-n-l ------------------------------- Yes uzum yem mi girk’ verts’nel
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Ե--ո-զում եմ-մի---- բա-ջ--եղ-ն---եմ: Ե_ ո_____ ե_ մ___ և բ_________ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- մ-ր- և բ-ն-ա-ե-ե- գ-ե-: ------------------------------------ Ես ուզում եմ միրգ և բանջարեղեն գնեմ: 0
Yes---u- --- m- g-rk---e----nel Y__ u___ y__ m_ g____ v________ Y-s u-u- y-m m- g-r-’ v-r-s-n-l ------------------------------- Yes uzum yem mi girk’ verts’nel
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Ես ------ եմ հա----եմ: Ե_ ո_____ ե_ հ__ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- հ-ց գ-ե-: ---------------------- Ես ուզում եմ հաց գնեմ: 0
Yes----m-ye-----gi--- gn-l Y__ u___ y__ m_ g____ g___ Y-s u-u- y-m m- g-r-’ g-e- -------------------------- Yes uzum yem mi girk’ gnel
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Ե--ո-զ-ւմ-եմ --տի-ա-գնամ--որ-եսզի ա------նեմ: Ե_ ո_____ ե_ օ_____ գ____ ո______ ա____ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- օ-տ-կ- գ-ա-, ո-պ-ս-ի ա-ն-ց գ-ե-: --------------------------------------------- Ես ուզում եմ օպտիկա գնամ, որպեսզի ակնոց գնեմ: 0
Y-s uz-m---m ----irk--gn-l Y__ u___ y__ m_ g____ g___ Y-s u-u- y-m m- g-r-’ g-e- -------------------------- Yes uzum yem mi girk’ gnel
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Ե--ու--ւմ սու--ր-արկետ-գնամ,-ո----զ- -իր--և--ա---րե-են-գ-ե-: Ե_ ո_____ ս___________ գ____ ո______ մ___ և բ_________ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ս-ւ-ե-մ-ր-ե- գ-ա-, ո-պ-ս-ի մ-ր- և բ-ն-ա-ե-ե- գ-ե-: ------------------------------------------------------------ Ես ուզում սուպերմարկետ գնամ, որպեսզի միրգ և բանջարեղեն գնեմ: 0
Yes-uzu- -em mi ----’-g--l Y__ u___ y__ m_ g____ g___ Y-s u-u- y-m m- g-r-’ g-e- -------------------------- Yes uzum yem mi girk’ gnel
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ե- ո--ո-մ-եմ հ--ի խ---ւ- --ա-, --պ--զի -աց---ե-: Ե_ ո_____ ե_ հ___ խ_____ գ____ ո______ հ__ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- հ-ց- խ-ն-ւ- գ-ա-, ո-պ-ս-ի հ-ց գ-ե-: ------------------------------------------------ Ես ուզում եմ հացի խանութ գնամ, որպեսզի հաց գնեմ: 0
Yes uzum------- --y-r-’ ---l Y__ u___ y__ m_ t______ g___ Y-s u-u- y-m m- t-y-r-’ g-e- ---------------------------- Yes uzum yem mi t’yert’ gnel

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!