Vestmik

et Sidesõnad 4   »   nl Voegwoorden 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [zevenennegentig]

Voegwoorden 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. Hij -s -- ----p-gev-ll--, ho-we- -- -e-ev-------n----d. H__ i_ i_ s____ g________ h_____ d_ t________ a________ H-j i- i- s-a-p g-v-l-e-, h-e-e- d- t-l-v-s-e a-n-t-n-. ------------------------------------------------------- Hij is in slaap gevallen, hoewel de televisie aanstond. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. H-- ---nog geb----n, h--w-l-het-al--a-t---s. H__ i_ n__ g________ h_____ h__ a_ l___ w___ H-j i- n-g g-b-e-e-, h-e-e- h-t a- l-a- w-s- -------------------------------------------- Hij is nog gebleven, hoewel het al laat was. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. H-j is ---t-g-k--e-, -oewe---- afge-p-ok---h--de-. H__ i_ n___ g_______ h_____ w_ a__________ h______ H-j i- n-e- g-k-m-n- h-e-e- w- a-g-s-r-k-n h-d-e-. -------------------------------------------------- Hij is niet gekomen, hoewel we afgesproken hadden. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. D---e-evisie---on- a--- T-ch-i---i- i--slaap --val-e-. D_ t________ s____ a___ T___ i_ h__ i_ s____ g________ D- t-l-v-s-e s-o-d a-n- T-c- i- h-j i- s-a-p g-v-l-e-. ------------------------------------------------------ De televisie stond aan. Toch is hij in slaap gevallen. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. He- ----a--laa-.-T-ch i------no- -e--e--n. H__ w__ a_ l____ T___ i_ h__ n__ g________ H-t w-s a- l-a-. T-c- i- h-j n-g g-b-e-e-. ------------------------------------------ Het was al laat. Toch is hij nog gebleven. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. Wi- --d--- -f-e--ro-e-. Toch-is -ij n-et -------. W__ h_____ a___________ T___ i_ h__ n___ g_______ W-j h-d-e- a-g-s-r-k-n- T-c- i- h-j n-e- g-k-m-n- ------------------------------------------------- Wij hadden afgesproken. Toch is hij niet gekomen. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. Ho--e- h-j -een--ij--w-j--he-f-- --jdt-h-j-aut-. H_____ h__ g___ r________ h_____ r____ h__ a____ H-e-e- h-j g-e- r-j-e-i-s h-e-t- r-j-t h-j a-t-. ------------------------------------------------ Hoewel hij geen rijbewijs heeft, rijdt hij auto. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. Hoew---de--t---t--l-d --------t h-- ha-d. H_____ d_ s_____ g___ i__ r____ h__ h____ H-e-e- d- s-r-a- g-a- i-, r-j-t h-j h-r-. ----------------------------------------- Hoewel de straat glad is, rijdt hij hard. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. H----l-hij -r-n------, -aat--i- -e--d- f--ts. H_____ h__ d______ i__ g___ h__ m__ d_ f_____ H-e-e- h-j d-o-k-n i-, g-a- h-j m-t d- f-e-s- --------------------------------------------- Hoewel hij dronken is, gaat hij met de fiets. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. H----e-ft-g-en-ri--e----. -o----i-dt--i- -u--. H__ h____ g___ r_________ T___ r____ h__ a____ H-j h-e-t g-e- r-j-e-i-s- T-c- r-j-t h-j a-t-. ---------------------------------------------- Hij heeft geen rijbewijs. Toch rijdt hij auto. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. D- s----t--s-gla---To-- -ij-----j-z--h--d. D_ s_____ i_ g____ T___ r____ h__ z_ h____ D- s-r-a- i- g-a-. T-c- r-j-t h-j z- h-r-. ------------------------------------------ De straat is glad. Toch rijdt hij zo hard. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. Hi---s-d-on-en. -o-h -a-t-hi- --------ie-s. H__ i_ d_______ T___ g___ h__ m__ d_ f_____ H-j i- d-o-k-n- T-c- g-a- h-j m-t d- f-e-s- ------------------------------------------- Hij is dronken. Toch gaat hij met de fiets. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. Zi- ---dt g--n ba-n- --ewel-ze-g-stud-e-- -eef-. Z__ v____ g___ b____ h_____ z_ g_________ h_____ Z-j v-n-t g-e- b-a-, h-e-e- z- g-s-u-e-r- h-e-t- ------------------------------------------------ Zij vindt geen baan, hoewel ze gestudeerd heeft. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. Zij--aa----et----r de -ok-er- h-ew-l--e ------eeft. Z__ g___ n___ n___ d_ d______ h_____ z_ p___ h_____ Z-j g-a- n-e- n-a- d- d-k-e-, h-e-e- z- p-j- h-e-t- --------------------------------------------------- Zij gaat niet naar de dokter, hoewel ze pijn heeft. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. Zij ---p- --n---t-,-h------ze --e- -e-----ef-. Z__ k____ e__ a____ h_____ z_ g___ g___ h_____ Z-j k-o-t e-n a-t-, h-e-e- z- g-e- g-l- h-e-t- ---------------------------------------------- Zij koopt een auto, hoewel ze geen geld heeft. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Z-j -e----ge---d-e-----o-h-v-n-t -e--e-- ba-n. Z__ h____ g__________ T___ v____ z_ g___ b____ Z-j h-e-t g-s-u-e-r-. T-c- v-n-t z- g-e- b-a-. ---------------------------------------------- Zij heeft gestudeerd. Toch vindt ze geen baan. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. Zi- h-e---pi-n. T-ch--aat-ze --e---a-r -- do-ter. Z__ h____ p____ T___ g___ z_ n___ n___ d_ d______ Z-j h-e-t p-j-. T-c- g-a- z- n-e- n-a- d- d-k-e-. ------------------------------------------------- Zij heeft pijn. Toch gaat ze niet naar de dokter. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. Z-j-h-e-t-g-e--g--d- --c- -oopt ze-e-n au--. Z__ h____ g___ g____ T___ k____ z_ e__ a____ Z-j h-e-t g-e- g-l-. T-c- k-o-t z- e-n a-t-. -------------------------------------------- Zij heeft geen geld. Toch koopt ze een auto. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...