Vestmik

et Töö   »   nl Werken

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [vijfenvijftig]

Werken

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Wat --or--e-- --et--? W__ v___ w___ d___ u_ W-t v-o- w-r- d-e- u- --------------------- Wat voor werk doet u? 0
Mu mees on arst. Mi-- -a--we-k- a-s-a--s. M___ m__ w____ a__ a____ M-j- m-n w-r-t a-s a-t-. ------------------------ Mijn man werkt als arts. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. I--we---pa-t-i---al- -erple--st-r. I_ w___ p_______ a__ v____________ I- w-r- p-r-t-m- a-s v-r-l-e-s-e-. ---------------------------------- Ik werk parttime als verpleegster. 0
Varsti saame me pensionit. W---z-llen--au- o---p-ns--en o-tv-nge-. W__ z_____ g___ o__ p_______ o_________ W-j z-l-e- g-u- o-s p-n-i-e- o-t-a-g-n- --------------------------------------- Wij zullen gauw ons pensioen ontvangen. 0
Kuid maksud on kõrged. M--- -- be-astingen --j--hoo-. M___ d_ b__________ z___ h____ M-a- d- b-l-s-i-g-n z-j- h-o-. ------------------------------ Maar de belastingen zijn hoog. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. E-----z-------s----erze---ing-is--u-r. E_ d_ z______________________ i_ d____ E- d- z-e-t-k-s-e-v-r-e-e-i-g i- d-u-. -------------------------------------- En de ziektekostenverzekering is duur. 0
Kelleks sa saada tahad? W----i- -e-w----n? W__ w__ j_ w______ W-t w-l j- w-r-e-? ------------------ Wat wil je worden? 0
Ma tahan inseneriks saada. I----l -r--g----enie---w-rde-. I_ w__ g____ i________ w______ I- w-l g-a-g i-g-n-e-r w-r-e-. ------------------------------ Ik wil graag ingenieur worden. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Ik wi--n-a- -e-u-----s-t-it -a--. I_ w__ n___ d_ u___________ g____ I- w-l n-a- d- u-i-e-s-t-i- g-a-. --------------------------------- Ik wil naar de universiteit gaan. 0
Ma olen praktikant. Ik-b-n s------re. I_ b__ s_________ I- b-n s-a-i-i-e- ----------------- Ik ben stagiaire. 0
Ma ei teeni palju. Ik-ver--e- -ie--v---. I_ v______ n___ v____ I- v-r-i-n n-e- v-e-. --------------------- Ik verdien niet veel. 0
Ma teen praktikat välismaal. Ik-lo-p st-ge-in--et b-i-en---d. I_ l___ s____ i_ h__ b__________ I- l-o- s-a-e i- h-t b-i-e-l-n-. -------------------------------- Ik loop stage in het buitenland. 0
See on minu ülemus. D-- -s m-jn--aas. D__ i_ m___ b____ D-t i- m-j- b-a-. ----------------- Dit is mijn baas. 0
Mul on meeldivad kolleegid. I--h----e-ke col-ega’-. I_ h__ l____ c_________ I- h-b l-u-e c-l-e-a-s- ----------------------- Ik heb leuke collega’s. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. W- -a---i-d--e--i-d----aa- de---nt-n-. W_ g___ i_____ m_____ n___ d_ k_______ W- g-a- i-d-r- m-d-a- n-a- d- k-n-i-e- -------------------------------------- We gaan iedere middag naar de kantine. 0
Ma otsin töökohta. I---e- -p---ek---ar-------a-. I_ b__ o_ z___ n___ e__ b____ I- b-n o- z-e- n-a- e-n b-a-. ----------------------------- Ik ben op zoek naar een baan. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Ik b-- -- --- j--r w------s. I_ b__ a_ e__ j___ w________ I- b-n a- e-n j-a- w-r-l-o-. ---------------------------- Ik ben al een jaar werkloos. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. E--zi-- -e-ve-e-we-kl-z---i--dit lan-. E_ z___ t_ v___ w________ i_ d__ l____ E- z-j- t- v-l- w-r-l-z-n i- d-t l-n-. -------------------------------------- Er zijn te vele werklozen in dit land. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?