Vestmik

et Sidesõnad 4   »   da Konjunktioner 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [syvoghalvfems]

Konjunktioner 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. Han er --ldet i-s---,--el-o----e--sy-et--a- tæn-t. H__ e_ f_____ i s____ s_____ f_________ v__ t_____ H-n e- f-l-e- i s-v-, s-l-o- f-e-n-y-e- v-r t-n-t- -------------------------------------------------- Han er faldet i søvn, selvom fjernsynet var tændt. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. Han-bl-v d-r--se---m kl-k--n--l-e--de---r mange. H__ b___ d___ s_____ k______ a_______ v__ m_____ H-n b-e- d-r- s-l-o- k-o-k-n a-l-r-d- v-r m-n-e- ------------------------------------------------ Han blev der, selvom klokken allerede var mange. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. Ha----m i--e, sel--m-vi h-vde-----ft---. H__ k__ i____ s_____ v_ h____ e_ a______ H-n k-m i-k-, s-l-o- v- h-v-e e- a-t-l-. ---------------------------------------- Han kom ikke, selvom vi havde en aftale. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. Fje--s--et--a-----d-. Al-ig-ve--fal-- han-i-s--n. F_________ v__ t_____ A________ f____ h__ i s____ F-e-n-y-e- v-r t-n-t- A-l-g-v-l f-l-t h-n i s-v-. ------------------------------------------------- Fjernsynet var tændt. Alligevel faldt han i søvn. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. D-t-va---l---e-----n-- -lli----- b----h--. D__ v__ a_______ s____ A________ b___ h___ D-t v-r a-l-r-d- s-n-. A-l-g-v-l b-e- h-n- ------------------------------------------ Det var allerede sent. Alligevel blev han. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. Vi --vde--- a-tal---A----evel--om -an----e. V_ h____ e_ a______ A________ k__ h__ i____ V- h-v-e e- a-t-l-. A-l-g-v-l k-m h-n i-k-. ------------------------------------------- Vi havde en aftale. Alligevel kom han ikke. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. Selv-- -----kk---a--k----o-t, -ø--r-han-bil. S_____ h__ i___ h__ k________ k____ h__ b___ S-l-o- h-n i-k- h-r k-r-k-r-, k-r-r h-n b-l- -------------------------------------------- Selvom han ikke har kørekort, kører han bil. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. Se---m--e--n--r g-at, kø-er han-hurtigt. S_____ v____ e_ g____ k____ h__ h_______ S-l-o- v-j-n e- g-a-, k-r-r h-n h-r-i-t- ---------------------------------------- Selvom vejen er glat, kører han hurtigt. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Sel--- --n e- -u--- -ø-e---a---å--ykel. S_____ h__ e_ f____ k____ h__ p_ c_____ S-l-o- h-n e- f-l-, k-r-r h-n p- c-k-l- --------------------------------------- Selvom han er fuld, kører han på cykel. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. Han -a- ---e --g-t----ekor-. --l-g-ve- --rer han---l. H__ h__ i___ n____ k________ A________ k____ h__ b___ H-n h-r i-k- n-g-t k-r-k-r-. A-l-g-v-l k-r-r h-n b-l- ----------------------------------------------------- Han har ikke noget kørekort. Alligevel kører han bil. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. V--e--er----t- Al-igev-l kør------ -å --rt-gt. V____ e_ g____ A________ k____ h__ s_ h_______ V-j-n e- g-a-. A-l-g-v-l k-r-r h-n s- h-r-i-t- ---------------------------------------------- Vejen er glat. Alligevel kører han så hurtigt. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. H-n -r---r--et- -ll-ge-el-kør-r han-på c-ke-. H__ e_ b_______ A________ k____ h__ p_ c_____ H-n e- b-r-s-t- A-l-g-v-l k-r-r h-n p- c-k-l- --------------------------------------------- Han er beruset. Alligevel kører han på cykel. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. H-n kan-ikk----n-e -- --b, --lvo- -un ha---tude---. H__ k__ i___ f____ e_ j___ s_____ h__ h__ s________ H-n k-n i-k- f-n-e e- j-b- s-l-o- h-n h-r s-u-e-e-. --------------------------------------------------- Hun kan ikke finde et job, selvom hun har studeret. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. H-n gå---kke-ti- --ge-, -elv-- h-n ha--s-e-t-r. H__ g__ i___ t__ l_____ s_____ h__ h__ s_______ H-n g-r i-k- t-l l-g-n- s-l-o- h-n h-r s-e-t-r- ----------------------------------------------- Hun går ikke til lægen, selvom hun har smerter. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. H-n --b---en bil--se-vo----n -----h-r-------p-nge. H__ k____ e_ b___ s_____ h__ i___ h__ n____ p_____ H-n k-b-r e- b-l- s-l-o- h-n i-k- h-r n-g-n p-n-e- -------------------------------------------------- Hun køber en bil, selvom hun ikke har nogen penge. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Hu---ar s-u-e-et--Al-igeve- ka---u- --k- ---d--e---o-. H__ h__ s________ A________ k__ h__ i___ f____ e_ j___ H-n h-r s-u-e-e-. A-l-g-v-l k-n h-n i-k- f-n-e e- j-b- ------------------------------------------------------ Hun har studeret. Alligevel kan hun ikke finde et job. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. H-n-h-- -m--ter--Al----v-l ------- --k--til --g--. H__ h__ s_______ A________ g__ h__ i___ t__ l_____ H-n h-r s-e-t-r- A-l-g-v-l g-r h-n i-k- t-l l-g-n- -------------------------------------------------- Hun har smerter. Alligevel går hun ikke til lægen. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. H-n h-r-in--n--en-e--A-lig--e----b-r ----e- -il. H__ h__ i____ p_____ A________ k____ h__ e_ b___ H-n h-r i-g-n p-n-e- A-l-g-v-l k-b-r h-n e- b-l- ------------------------------------------------ Hun har ingen penge. Alligevel køber hun en bil. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...