Vestmik

et Sidesõnad 2   »   da Konjunktioner 2

95 [üheksakümmend viis]

Sidesõnad 2

Sidesõnad 2

95 [femoghalvfems]

Konjunktioner 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mis ajast ta enam ei tööta? Hv----- ho-d- --n op med ---arb-j--? H______ h____ h__ o_ m__ a_ a_______ H-o-n-r h-l-t h-n o- m-d a- a-b-j-e- ------------------------------------ Hvornår holdt hun op med at arbejde? 0
Teie abiellumisest? Ef--- ---e--b-yllu-? E____ d____ b_______ E-t-r d-r-s b-y-l-p- -------------------- Efter deres bryllup? 0
Jah, ta ei tööta enam sellest ajast kui abiellus. J-- h-- -o--t--- -e- -----be---- -a-h-n ble- gif-. J__ h__ h____ o_ m__ a_ a_______ d_ h__ b___ g____ J-, h-n h-l-t o- m-d a- a-b-j-e- d- h-n b-e- g-f-. -------------------------------------------------- Ja, hun holdt op med at arbejde, da hun blev gift. 0
Sellest ajast kui ta abiellus, ei tööta ta enam. E--er -un b-ev g-f-- h---h-- -kk- -r--j--t. E____ h__ b___ g____ h__ h__ i___ a________ E-t-r h-n b-e- g-f-, h-r h-n i-k- a-b-j-e-. ------------------------------------------- Efter hun blev gift, har hun ikke arbejdet. 0
Sellest ajast kui nad üksteist tunnevad, on nad õnnelikud. Fr---- -ødt----n--d-n- h-r -----re- ly--e-i--. F__ d_ m____ h________ h__ d_ v____ l_________ F-a d- m-d-e h-n-n-e-, h-r d- v-r-t l-k-e-i-e- ---------------------------------------------- Fra de mødte hinanden, har de været lykkelige. 0
Sellest ajast kui neil lapsed on, käivad nad harva väljas. Efter--e -ar -ået b---, --- d- s-æ-------d. E____ d_ h__ f___ b____ g__ d_ s_______ u__ E-t-r d- h-r f-e- b-r-, g-r d- s-æ-d-n- u-. ------------------------------------------- Efter de har fået børn, går de sjældent ud. 0
Millal ta helistab? H-o-n-- taler hu- i ----fon-n? H______ t____ h__ i t_________ H-o-n-r t-l-r h-n i t-l-f-n-n- ------------------------------ Hvornår taler hun i telefonen? 0
Samal ajal kui ta sõidab? Under--ørsl-n? U____ k_______ U-d-r k-r-l-n- -------------- Under kørslen? 0
Jah, samal ajal kui ta autoga sõidab. J-, --n--hu- --r-r-bil. J__ m___ h__ k____ b___ J-, m-n- h-n k-r-r b-l- ----------------------- Ja, mens hun kører bil. 0
Ta helistab samal ajal kui ta autoga sõidab. Hu- t-l-r - t--e-----mens --n--ø-e- -i-. H__ t____ i t_______ m___ h__ k____ b___ H-n t-l-r i t-l-f-n- m-n- h-n k-r-r b-l- ---------------------------------------- Hun taler i telefon, mens hun kører bil. 0
Ta vaatab telekat samal ajal kui triigib. Hu---er-f-er-s-n,----s h---str--er. H__ s__ f________ m___ h__ s_______ H-n s-r f-e-n-y-, m-n- h-n s-r-g-r- ----------------------------------- Hun ser fjernsyn, mens hun stryger. 0
Ta kuulab muusikat samal ajal kui oma ülesandeid täidab. H-n--ytt-- t-----s-k, me-- hun ---e--s--e lek--e-. H__ l_____ t__ m_____ m___ h__ l____ s___ l_______ H-n l-t-e- t-l m-s-k- m-n- h-n l-v-r s-n- l-k-i-r- -------------------------------------------------- Hun lytter til musik, mens hun laver sine lektier. 0
Ma ei näe midagi, kui mul prille ei ole. Je- -a--i--e-s---o---, -år j-g --k---ar -r---er-p-. J__ k__ i___ s_ n_____ n__ j__ i___ h__ b______ p__ J-g k-n i-k- s- n-g-t- n-r j-g i-k- h-r b-i-l-r p-. --------------------------------------------------- Jeg kan ikke se noget, når jeg ikke har briller på. 0
Ma ei saa millestki aru, kui muusika on nii vali. J-----r-tå- --g---in----år -u-ik-e- -- -- høj. J__ f______ i_________ n__ m_______ e_ s_ h___ J-g f-r-t-r i-g-n-i-g- n-r m-s-k-e- e- s- h-j- ---------------------------------------------- Jeg forstår ingenting, når musikken er så høj. 0
Ma ei tunne midagi, kui mul on nohu. Je--k----k-e l---- -o--t--når -----r--orkølet. J__ k__ i___ l____ n_____ n__ j__ e_ f________ J-g k-n i-k- l-g-e n-g-t- n-r j-g e- f-r-ø-e-. ---------------------------------------------- Jeg kan ikke lugte noget, når jeg er forkølet. 0
Me võtame takso, kui vihma sajab. V--t-g---en ----, --is---t--eg-e-. V_ t____ e_ t____ h___ d__ r______ V- t-g-r e- t-x-, h-i- d-t r-g-e-. ---------------------------------- Vi tager en taxa, hvis det regner. 0
Me reisime ümber maailma, kui lotoga võidame. Vi----se- ver--- r-nd--------vi -inder i lo-to. V_ r_____ v_____ r_____ h___ v_ v_____ i l_____ V- r-j-e- v-r-e- r-n-t- h-i- v- v-n-e- i l-t-o- ----------------------------------------------- Vi rejser verden rundt, hvis vi vinder i lotto. 0
Me alustame söömisega, kui ta varsti ei tule. V- -eg--d-- -t spis-, hvi- ha---kk- s---t-ko--e-. V_ b_______ a_ s_____ h___ h__ i___ s____ k______ V- b-g-n-e- a- s-i-e- h-i- h-n i-k- s-a-t k-m-e-. ------------------------------------------------- Vi begynder at spise, hvis han ikke snart kommer. 0

Euroopa Liidu keeled

Hetkel on Euroopa liidus 25 riiki. Tulevikus aga kuulub EL-i veel rohkem riike. Uus riik tähendab tavaliselt ka uut keelt. Praegu räägitakse EL-s üle 20 erineva keele. Kõik EL keeled on võrdsed. Keelte mitmekesisus EL-s on hämmastav. Kuid sellega võib kaasneda ka probleeme. Skeptikud arvavad, et keelte paljusus on EL-ile takistuseks. Need takistavad tõhusat koostööd. Seepärast arvavad paljud, et EL-is peaks olema üks ühine keel. Kõik riigid peaksid suutma suhelda selles keeles. Kuid see pole nii lihtne. Pole võimalik määrata ühte ametlikku keelt. Teised riigid tunneksid end nõrgemas olukorras. Ja Euroopas ei eksisteeri tõeliselt neutraalset keelt. Ka tehiskeel nagu esperanto ei sobiks töökeeleks. Sest keel peegeldab alati riigi kultuuri. Ning ükski keel ei taha oma keelest lahti öelda. Riigid peavad keelt nende identiteedi osaks. Keelepoliitika on EL tegevusplaani oluline osa. EL-s on isegi olemas mitmekeelsuse volinik. EL-s on kõige rohkem tõlkijaid ja tõlke maailmas. Ühe kokkuleppe saavutamiseks teeb tööd umbes 3500 inimest. Samas pole alati võimalik kõiki dokumente tõlkida. See võtaks liiga palju aega ja kulutaks liiga palju raha. Enamik dokumente tõlgitakse vaid mõnda keelde. Paljukeelsus on EL-i üks suurimaid väljakutseid. Euroopa peaks ühinema kaotamata selle paljusid identiteete!