Vestmik

et midagi pidama   »   da være nødt til noget

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [tooghalvfjerds]

være nødt til noget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
pidama v--- n--t---l v___ n___ t__ v-r- n-d- t-l ------------- være nødt til 0
Ma pean kirja ära saatma. Je--er n--t--il at-se--e --ev-t. J__ e_ n___ t__ a_ s____ b______ J-g e- n-d- t-l a- s-n-e b-e-e-. -------------------------------- Jeg er nødt til at sende brevet. 0
Ma pean hotellile maksma. Jeg e- nø-- --l ----e---e hote---t. J__ e_ n___ t__ a_ b_____ h________ J-g e- n-d- t-l a- b-t-l- h-t-l-e-. ----------------------------------- Jeg er nødt til at betale hotellet. 0
Sa pead varakult tõusma. D- er---dt---l--t s-å tidlig----. D_ e_ n___ t__ a_ s__ t______ o__ D- e- n-d- t-l a- s-å t-d-i-t o-. --------------------------------- Du er nødt til at stå tidligt op. 0
Sa pead palju töötama. D---r -ø-- t----t a-be-d--m--e-. D_ e_ n___ t__ a_ a______ m_____ D- e- n-d- t-l a- a-b-j-e m-g-t- -------------------------------- Du er nødt til at arbejde meget. 0
Sa pead täpne olema. D--e---ø-t --l-a------ pu-----g. D_ e_ n___ t__ a_ v___ p________ D- e- n-d- t-l a- v-r- p-n-t-i-. -------------------------------- Du er nødt til at være punktlig. 0
Ta peab tankima. H-n--- ---t ti- ---------op. H__ e_ n___ t__ a_ t____ o__ H-n e- n-d- t-l a- t-n-e o-. ---------------------------- Han er nødt til at tanke op. 0
Ta peab autot parandama. H-- -- -ø-t ----at r-p-re-- bi--n. H__ e_ n___ t__ a_ r_______ b_____ H-n e- n-d- t-l a- r-p-r-r- b-l-n- ---------------------------------- Han er nødt til at reparere bilen. 0
Ta peab autot pesema. H-n -r --dt --l ---v-ske-bi-en. H__ e_ n___ t__ a_ v____ b_____ H-n e- n-d- t-l a- v-s-e b-l-n- ------------------------------- Han er nødt til at vaske bilen. 0
Ta peab sisseoste tegema. Hun-er nø-t t-- at---be i--. H__ e_ n___ t__ a_ k___ i___ H-n e- n-d- t-l a- k-b- i-d- ---------------------------- Hun er nødt til at købe ind. 0
Ta peab korterit puhastama. H-- -----d- --l--t--ør- -e-- i-l--l-gh--e-. H__ e_ n___ t__ a_ g___ r___ i l___________ H-n e- n-d- t-l a- g-r- r-n- i l-j-i-h-d-n- ------------------------------------------- Hun er nødt til at gøre rent i lejligheden. 0
Ta peab pesu ära pesema. H-n e----dt-ti---t v---e--ø-. H__ e_ n___ t__ a_ v____ t___ H-n e- n-d- t-l a- v-s-e t-j- ----------------------------- Hun er nødt til at vaske tøj. 0
Me peame kohe kooli minema. Vi e---ød---i---t--- - s-ole s-a--. V_ e_ n___ t__ a_ g_ i s____ s_____ V- e- n-d- t-l a- g- i s-o-e s-a-t- ----------------------------------- Vi er nødt til at gå i skole snart. 0
Me peame kohe tööle minema. V- ---nø-- ti- at gå-p- --b-jd---n---. V_ e_ n___ t__ a_ g_ p_ a______ s_____ V- e- n-d- t-l a- g- p- a-b-j-e s-a-t- -------------------------------------- Vi er nødt til at gå på arbejde snart. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Vi-er -ødt til at--- ----l--e- sna--. V_ e_ n___ t__ a_ g_ t__ l____ s_____ V- e- n-d- t-l a- g- t-l l-g-n s-a-t- ------------------------------------- Vi er nødt til at gå til lægen snart. 0
Te peate bussi ootama. I--r nø------ -t ven-e på-bu--en. I e_ n___ t__ a_ v____ p_ b______ I e- n-d- t-l a- v-n-e p- b-s-e-. --------------------------------- I er nødt til at vente på bussen. 0
Te peate rongi ootama. I-----ød----l-a- ----e ---t--et I e_ n___ t__ a_ v____ p_ t____ I e- n-d- t-l a- v-n-e p- t-g-t ------------------------------- I er nødt til at vente på toget 0
Te peate taksot ootama. I ---nø-- --- -- --n---p- taxae-. I e_ n___ t__ a_ v____ p_ t______ I e- n-d- t-l a- v-n-e p- t-x-e-. --------------------------------- I er nødt til at vente på taxaen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...