Vestmik

et midagi pidama   »   sq duhet

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [shtatёdhjetёedy]

duhet

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
pidama duhet d____ d-h-t ----- duhet 0
Ma pean kirja ära saatma. D-h-- -ё-dёrg-j--et-ё-. D____ t_ d_____ l______ D-h-t t- d-r-o- l-t-ё-. ----------------------- Duhet tё dёrgoj letrёn. 0
Ma pean hotellile maksma. D-h-t--ё -----j-hotel-n. D____ t_ p_____ h_______ D-h-t t- p-g-a- h-t-l-n- ------------------------ Duhet tё paguaj hotelin. 0
Sa pead varakult tõusma. Ti-d-he---ё-----h--h-h-r--. T_ d____ t_ n_______ h_____ T- d-h-t t- n-r-h-s- h-r-t- --------------------------- Ti duhet tё ngrihesh herёt. 0
Sa pead palju töötama. Ti d--e- -- p-no-h---u-ё. T_ d____ t_ p_____ s_____ T- d-h-t t- p-n-s- s-u-ё- ------------------------- Ti duhet tё punosh shumё. 0
Sa pead täpne olema. Ti duhet t- --sh i-p-rpi---. T_ d____ t_ j___ i p________ T- d-h-t t- j-s- i p-r-i-t-. ---------------------------- Ti duhet tё jesh i pёrpiktё. 0
Ta peab tankima. A--duhet tё---r-izoh-- m- kar---an-. A_ d____ t_ f_________ m_ k_________ A- d-h-t t- f-r-i-o-e- m- k-r-u-a-t- ------------------------------------ Ai duhet tё furnizohet me karburant. 0
Ta peab autot parandama. Ai-d---t-t- rre----oj-----i---. A_ d____ t_ r_________ m_______ A- d-h-t t- r-e-u-l-j- m-k-n-n- ------------------------------- Ai duhet tё rregullojё makinёn. 0
Ta peab autot pesema. A---u-----ё--a-ё--a-i--n. A_ d____ t_ l___ m_______ A- d-h-t t- l-j- m-k-n-n- ------------------------- Ai duhet tё lajё makinёn. 0
Ta peab sisseoste tegema. A-o ----- -ё -ё-- ---ar. A__ d____ t_ b___ p_____ A-o d-h-t t- b-j- p-z-r- ------------------------ Ajo duhet tё bёjё pazar. 0
Ta peab korterit puhastama. Aj--d---t tё----tr--ё-sht--i--. A__ d____ t_ p_______ s________ A-o d-h-t t- p-s-r-j- s-t-p-n-. ------------------------------- Ajo duhet tё pastrojё shtёpinё. 0
Ta peab pesu ära pesema. Aj- -u--t -ё-l-j---ro-at. A__ d____ t_ l___ r______ A-o d-h-t t- l-j- r-o-a-. ------------------------- Ajo duhet tё lajё rrobat. 0
Me peame kohe kooli minema. Ne ---e---ё sh-oj-- ------e-ё nё--------. N_ d____ t_ s______ m________ n_ s_______ N- d-h-t t- s-k-j-ё m-n-ё-e-ё n- s-k-l-ё- ----------------------------------------- Ne duhet tё shkojmё menjёherё nё shkollё. 0
Me peame kohe tööle minema. N- ---e---ё --k-jmё me--ёh--ё n- pu-ё. N_ d____ t_ s______ m________ n_ p____ N- d-h-t t- s-k-j-ё m-n-ё-e-ё n- p-n-. -------------------------------------- Ne duhet tё shkojmё menjёherё nё punё. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Ne d-h----ё-s--ojmё--enjёh-r- -e-m-eku. N_ d____ t_ s______ m________ t_ m_____ N- d-h-t t- s-k-j-ё m-n-ё-e-ё t- m-e-u- --------------------------------------- Ne duhet tё shkojmё menjёherё te mjeku. 0
Te peate bussi ootama. J--du-e- tё-prisni -u--b-s--. J_ d____ t_ p_____ a_________ J- d-h-t t- p-i-n- a-t-b-s-n- ----------------------------- Ju duhet tё prisni autobusin. 0
Te peate rongi ootama. J- --he--t- --i--i tren-n. J_ d____ t_ p_____ t______ J- d-h-t t- p-i-n- t-e-i-. -------------------------- Ju duhet tё prisni trenin. 0
Te peate taksot ootama. J--d--et--ё pr--n--t-ksinё. J_ d____ t_ p_____ t_______ J- d-h-t t- p-i-n- t-k-i-ё- --------------------------- Ju duhet tё prisni taksinё. 0

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...